LNR BLG

Kujutame ette situatsiooni, kus jaanipäeva järel tuleb valitsus rahva ette kahe uudisega – üks on hea ja teine on halb.

Hea uudis on see, et Eesti SKP (Siseriiklik KoguProdukt) on tänu uuele arvutusmeetodile 7% suurem. See tähendab, et oleme 7% võrra rikkamad ja väärtuslikumad, kui päev tagasi.

Halb uudis on see, et vaatamata SKP ootamatule kasvule meil raha kuskilt juurde ei tulnud. Lähed pangaautomaadi juurde, torkad kaaardi seina ja paganas – kontol ikka sama palju raha… Tegelikult vist isegi vähem raha, kui eile. Nimelt kasvasid mitmed reaalsed kulutused, mis seotud sellise müsteeriumiga nagu SKP. Näide – kui eile oli meil vaja maksta kaitsekulutusteks x krooni, mis oli 2% SKPst, siis täna avastasime, et meil on x+7% rohkem raha vaja. Mille arvelt? Kust seda raha siis reaalselt võtta? Meie lubadused kasvatada teadus- ja arendustegevuse finantseerimist 3%ni SKPst eemaldub meist valguse kiirusel, kuna raha ümberjaotamiseks pole.

Huvitav, keda valitsus rikkuse arvestamise meetodi muutuses süüdistada plaaniks, kes üldse julgeks sellise uudisega avalikkuse ette tulla?

Vahel on lihtsalt nii, et mõni idee ei saa teostamata jääda. Eriti, kui on olemas inimesed, kellega koos seda teha. Täna pidasime koolitustuuri Ajuloputus 2005 vahepidu – esimene ring sai Eestile peale tehtud. Respect neile, kellega on asju mõnus koos teha. Mida ma saan neile vastu pakkuda? Kunagi tulevad nemad ehk minu juurde, ütlevad, et neil on mingi hägune idee ühe hullu asja kohta mida nad tahaksid teha ja kutsuvad mind kampa. Lähen.

Tänud – Riina, Timo, Sten, Karl ja kõik osalejad ning kaasamõtlejad. Elu on tänu teile veel rohkem elamist väärt.

Riina

Sten

Karl

Timo

Osalejad

Ajuka ruum

Tänavuse Tällbergi foorumi esinejate pisitasa kogunevad lühivisioonid tulevikust sisaldasid ka viidet Carl Fredrik Reuterswärdi tööle "Non-violence".

Tekst juures Gandhilt – be the change you want to see.

Peaks 10 aaastat tagasi saadud NV aumärgi enne foorumit üles otsima ja läikima lööma. Üks pronksoriginaalidest ÜRO peakorteri ees näeb välja selline.

evolvo

Meie (Euroopa Liidu) komisjon kiitis heaks i2010, asendamaks ootamatult otsasaanud e2005.

Infoühiskonna edendamine eesmärgiga teenida (majandus)kasvu ja tööhõivet on selge ja loihtsalt argumenteeritav lähenemine, samas paistab eeesmärgini jõudmiseks plaanitud poliitikate, tegevuskavade, programmide, rahaeraldiste, motivatsioonide jms hulgast vastu rabe mõttekäik. Kui ainsaks sooviks oli "e" asendamine "i"ga, lootuses, et saadakse osa iPodi halost, on asi ebaõnnestunud. kui sooviti "i" avada kui "innovatsioon", siis on jäädud pidama poolele teele. Suve lõpus hakkab peale "programmmi müük" ja siis saab näha, kas tegevuskava ka selgemaks muutub.

Diplomitöid hindavale komisjonile laekus päev enne tööde kaitsmist kirjalik soov ettevõtjalt, kelle juures tudeng oli oma diplomitöö teostanud. Ettevõtja soovis kuulutada diplomitöö kaitsmise kinniseks. Põhjus – tudeng oli ettevõttes tööd tehes täitnud lepingut, milles tarkvara arendav ettevõte oli allhankijana kohustunud kolmandatele osapooltele tehtud töö sisu mitte avalikustama. Tudeng oli sellest tehtud tööst vormistanud aga ka diplomitöö, seda nii juhendaja, tööandja, kooli, kolleegide ja lähedaste teadmisel. Mida teha?

Komisjoni liikmete seisukoht oli jäik – esitamisele ja kaitsmisele kuuluvad diplomitööd on avalikud.

Me lähtusime oma jäigas seisukohas järgmisest:
- diplomitööde avalikustamine ja avalik kaitsmine on parim viis töö taseme objektiivse hindamise tagamiseks
- avalik kaitsmine tagab tudengite võrdse kohtlemise
- avalik kaitsmine ja tööde avalikustamine panustavad valdkonna ja teaduse arengusse
- soovime ettevõtete ja organisatsioonide teadlikkust tõsta avaliku koos- ja arendustöö eelistest suletud lähenemise ees
- kaitsmise kinniseks kuulutamine looks pretsedendi, mis ohustaks eelloetletud eesmärkide saavutamist

Asi lahenes õnnelikult. Konkreetses diplomitöös oli tegemist ühe tabeli ja ühe joonisega, mis kirjeldasid elektroonilise ärirakenduse arhitektuuri eripärasid mobiilside valdkonnas tegutseva olulise turujõuga ettevõtte juures. Need tabelid diplomitööst kõrvaldati ja asendati viidetega konfidentsiaalsetele allikatele. Hea, sest muidu oleks pidanud vaatama ka seda, millised on komisjoni liikmete võimalikud kohustused selle sidefirma ees, sest pea pooled komisjoni liikmetest on kaasatud osanike, nõukogude või juhatuste liikmetena nimetatud ettevõttega konkureerivatesse firmadesse.

Kinniste kaitsmiste vastu kirjutas juunis 2002 loo Aavo Kokk, kes minu tõlgenduses jõudis järgmise lihtsa tõdemuseni – teadustöö tulemus on avalik hüve ning kui konkreetses asutuses tegeldakse teadusega, siis on menetletav teadustöö ka avalik. Kui ülikoolis tegeldakse mingi suvalise susserdamisega, siis olgu omaette ja suletud klubi, kuid ärgu end teadusasutuseks nimetatagu.

Kinniseid kaitsmisi hakkab aga silma pea kõigist Eesti haridusasutustest, kes tegutsevad ülikooliseaduse alusel ja nimetavad end ülikoolideks. Siinkohal väljavõte nimetatud seadusest WLexi vahendusel:

Moraal tudengitele ja uurijatele edaspidiseks – nii teadus- kui rakendusuuringute puhul peab uurija alustama teema valiku puhul võimalike konfidentsiaalsusnõuete välistamisest ning alles siis tegema oma valiku.

Homse, kümnenda Avatud Ühiskonna Foorumi üks peaesinejaid Jeremy Rifkin jõudis just Washingtonist Kopenhaageni kaudu Tallinna. Foorumi teemadele – avarduv Euroopa, Euroopa Liidu laienemine, Euroopa naabruspoliitika, sai väärt esinejaid otsitud möödunud hilissügisest. Võimalik debatipaar foorumi esimesele osale Rifkin – Ilves kujunes lõpuks isegi ootamatult apetiitseks.

Rifkin, tuntud, kui Jeremy "Töö lõpp" Rifkin ja Jeremy "Biotehnoloogia sajand" Rifkin keerab praegu USAs äkilisi tuure peale oma uue raamatuga "The European Dream". Kolmandik ameeriklastest ei uskuvat enam American Dreami ning inimkesksem ja kaasavam, seeläbi ka arenguvõimelisem mudel olevat United States of Europe.

Foorumit saab veebist jälgida homme k 14 – 18.30 ja kui keegi selle endale alla tõmbab, pangu kohe palun link artikli kommentaari. Ametlik koopia tekkib ilmselt alles nädalakese jooksul.

Foorumile lisaks saab Rifkiniga kohtuda laupäeval, 11. juunil k 12.00-13.30 Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatus. Ilmselt on sinna kokku aetud nii Rifkini senitõlgitud raamatute laovaru kui ka hardcoverid inglise keeles.