LNR BLG

Sellise jabura järelduseni võib jõuda, kui kuu aja eest välja kuulutatud USA Ülemkohtu otsust failivahetustarkvara valmistanud firmade üle laiendada muudele tuttavatele eluvaldkondadele.

Teema – kas tehnoloogia valmistaja peab vastutama oma klientide võimalike väärtegude eest, mis korda saadetud selle tehnoloogia abil, ei ole uus.

Juba 20 aastat tagasi jõudis samale õigusmõistmise tasemele välja Hollywoodi filmikompanii Universal City Studios kaebus Sony vastu. Toona oli konflikti tekitajaks videomagnetofon ning selle pakutav võimalus salvestada ning taasesitada televiisorist autorikaitsega kaitstud teoseid ilma autori esindajate nõusolekuta. Napi hääleenamusega 5:4 tunnistati tehnoloogia arendajad süüst priiks. Kohtuotsus argumenteeris tõsiasjale, et videomagetofone on võimalik kasutada põhiliselt siiski kõikvõimalikel seaduslikel viisidel, samuti ei nähtud oma tarbeks telesaate salvestamises miskit halba. Sony pole süüdi selles, et osad inimesed tema loodud tehnoloogiat autoriõiguste kaitsega pahuksisse mineval viisil kasutavad, näiteks telesaadetest ning filmidest piraattoodangu valmistamiseks. Ka siis selgitati kohtu otsust läbi analoogia – kui inimene kirvega maha löödi, et saa kirvest müünud või valmistanud firmat süüdi mõista. Supermarketit ei saa karistada selle eest, et mõned inimesed vargad võivad olla ning poes kommi tasku topivad.

Oktoobris 2001 algas USAs protsess, kus maailma mõjukamad muusikafirmad kogusid oma jõud kokku, et kohtus maapõhja tampida Morpheuse, Groksteri ja KaZaa valmistajad, pisikesed ja nõmedad tegelased, kelle loodud tehnoloogiad muusikatööstuse ärilises allakäigus patuoinaks tembeldati. Läbi eri õigusmõistmise tasandite keris asi end lõpuks tänavu kevadeks kõrgeimale võimalikule kohtutasemele – Ülemkohtuni välja. Kohtu otsus sündis ühelt poolt tugeva meediahüsteeria all, kus muusikatööstuse PR masinavärk lõi oma meediapartnerite abil USA majandust ning “vaeste autorite” karjääre hävingule viiva õuduspildi. Teisalt oli tegemist ühe õigusmõistmise ajaloo jooksul kalleimatest juristidest moodustatud armeega, kes tuima järjekindlusega oma kliente koostöövõimaluste otsimisest eemale suunasid ja konflikti arenemist õhutasid. Loodetava, tehnoloogiafirmasid süüdimõistvale otsusele järgnevat olukorda nad ette näha ei soovinud – kas peaks ehk üldse Interneti ära keelama või peaks tarkvarafirmad oma igale loodavale tarkvarale nõutama muusikafirmade ning filmistuudiote kirjaliku loa?

Muusikatööstuse esindajad ei soovinud kuuldagi näidetest, mis kirjeldasid videomagnetofonide kasutamist lubava otsuse järel toimunud filmistuudiote plahvatuslikku tulude kasvu, kui turule hakati tooma stuudiote endi poolt salvestatud filmidega kassette ning neid oli võimalik üürida pea igast bensiinijaamast ning videolaenutusest. Keelduti kuulamast ka iTunesi ning muude Internetis ametlikult muusikat müüvate keskkondade edulugusid.

Ülemkohtu langetatud otsus – tehnoloogiate arendajaid on võimalik süüdistada autoriõiguste rikkumises ning määrus viia alama tasemele kohtusse uurimus, mis peab välja selgitama selle, kas tarkvarafirmad teadlikult soovisid luua autoriõiguste rikkust võimaldavat tarkvara, on oma mõjujõult tunduvalt laiem, kui pelga muusikaäri või failivahetustarkvaraga seotu.

Tarkvarafirmade kaitset koordineerinud Electronic Frontier Foudation nagu ka suur hulka tehnoloogiate arendajaid on USAs, kui maailma seni mõjukaima tehnoloogiasektoriga riigis tekkinud õigusliku segaduse pärast mures mitmel põhjusel. Esmalt võib langetatud otsus käivitada uute, aja- ning rahamahukate protsesside ajastu, kus innovatsiooni asemel kulub arendajate aeg kohtuasjadele. Teiseks on langetatud otsust võimalik laiendada kogu tarkvara- ja tehnoloogiasektorile ning igasugustele autoriõiguste rikkumistele. See omakorda tähendaks seda, et uute tehnoloogiate arendamiseks kaob igasugune motivatsioon, kuna arendajaid ootab ees teadmatus selle kohta, kas tema valmistatud arvuti, selle lisaseadme, mobiiltelefoni või tarkvara abil võib mõni kasutaja rikkuda mõne autori õiguseid.

Rahvusvaheline mure on seotud ühelt poolt USA tehnoloogiasektori arenduvõimelisuse ja dünaamikaga ning seda lähtuvalt arusaamast – pole olemas suletud, rahvuslikku tehnoloogiat vaid tehnoloogiaturg on globaalne ning ühes riigis toimuv mõjutab avatud ja globaalses maailmas ka teistes riikides toimuvat.

Täiendavalt kohtuasjast MGM vs Grokster saab lugeda siit.

Täna Kasssari Rahvamajas läks Häälekaalu koolitustuur käima. Hiiumaa oli ideaaalne koht sellise kodanikukoolituse alustamiseks. Sellist oma koha tunnet ja tugevat identiteeti kohtab ilmselt vähestes Eesti piirkondades.

Kogu tuuri praegune kava:

26. juuli – Hiiumaa, Käina
27. juuli Saaremaa, Orissaare
28 .juuli – saaremaa, Kaarma

8. august – Valgamaa, Otepää
9.august – Võrumaa, Rõuge vald
10.august – Võrumaa, Urvaste vald

16.august – LäänemaaLihula vald
17.august – Pärnumaa, Tori
18.august – Pärnumaa, Häädemeeste ja Tali

22.august – Jõgevamaa, Torma vald
23.august – Jõgevamaa, Tabivere
24.august – Ida-Virumaa, Tammispää

Millistes valdkondades peale tarkvaratööstuse toimib avatud ja jagatud arendustegevus edukalt?

Lihtsaim vastus on ilmselt – juuras, õigusäris. Kogu seadusruum ning sellega seotud kaasused on avatud, kättesaadavad kõigile konkurentidele, kättesaadavad ka kõigile klientidele, kodanikele. Ometi on õigusäri üks kõrgeima kapitali tootlikkusega majandusvaldkondi, kus avatud lähtekoodist suudavad eri osapooled luua väärtusahela, mis näib lõputult kasvavat.

Veel lihtsaid näiteid – audiitorid, raamatupidajad. Samuti tehakse tööd avatud lähtekoodiga, reguleeritud keskkonnaga, kus ometi iga turul tegutseja on võimeline looma oma tööst sellisel määral uut väärtust, et tema kliendid selle eest valmis ka maksma.

Millised sektorid aga veel saavad avatud ja jagatud arendusest enim mõjutatud lähiajal? Minu arust on liialt palju tähelepanu pööratud muusika-, filmi- ja tarkvaratööstuse läbielamistele. Ilmselt valdkonnad, kus avatud koodil on asenduskaubama suurim mõjujõud – näiteks farmaatsiatööstus. Happy open source innovation.

Mööödunud suvel, plakatiuputuse aegu kleepis meie suvekodu lähiste Treimanni külapoe silkaattellistest seinale üks propagandasõdur valimindplakatit. Pea kõrval, vana aida lõunapoolse seina ääres on pink, mõnusasti selline, et peal hää õlut libistada. Mida minu mäletamist mööda ka ajast aega ja pidevalt tehakse. Plakat ei taha kuidagi kinnituda ning õllering muutub uudishimulikumaks – mida imeasja ta seal pussserdab? Silikaadi külge ju plakatiliimiga ei saa! Kui plakat seinas, jäid mehed sõnatuks, siis arutasid et mida see nüüd peaks tähendama? Kuhu läbi murda? Mis sel meiega pistmist on?

Vot just selleks, et väikestes külades arutada – mida on neil inimestel endil oma kohaliku külaelu, valla, maakonna, Eesti ja isegi Euroopaga pistmist teemegi Häälekaalu tuuri. Koolitus koosneb kahest olulisemaks mõtteharjutusest, mida koolitajad modereerida püüavad. Esimene küsimus on lihtne – mida on minu külaelus viimase 3 aasta jooksul head juhtunud ja mida halba? Miks? Kelle/mille tõttu? Teine küsimus on raskem – mida me järgmise 3-4 aaasta jooksul olulist saavutada soovime? Mis on need olulisemad väärtused, mis meid siin külas seovad? Mille eest seisame?

Kui aga ka sellele küsimusele on võimalik vastust saada, siis tekivad sügisesse valimispilti esimest korda assümeetrilised jõud – mitte erakonnad (või valimisliidud) ei paku oma parteipoliitilist lõplikku tõde külaelu edendamiseks vaid külarahvas ise teab, mida nad poliitikutelt tahaksid. Jäme ots jääb siis valijate kätte – kui teete nii, nagu meie tahame, saate meie hääled.

Naiivne, eks? Aga eks me teeme seal lihtsalt kodanikukoolitust lootuses, et sügisestel valimistel oleks iga antud (ja niigi ilmselt rekordväheseks jääv arv) hääl kaalukam.

Koolitustuuril teeme Eestile ringi peale  koos Iivi Proosi, Juhan Kivirähu ja Raul Rebasega ning asja korraldavad Kodukant, AEF ja BAPP.

Inimeste õigused Internetis? Milline ekstravagantsus?
Soomes tudengielu elades tabasin esimest korda asja nimega Internet – 15 aastat tagasi. Mu esimene Mac Plus on isegi veel koos esimeste kirjadega alles. Toona tabas mind ühe listi kaudu üleskutse osaleda liikumises, mille eesmärgiks oli võidelda millegi eest, mida veel õieti olemas polnud.  Arutelu tulemusena sündinud manifest:

Fight for my right to be anonymous online
Fight for my right to free speech and expression
Fight for my right to fair use and a vibrant public domain
Fight for my freedom to read in private
Fight for my freedom from government surveillance
Fight for my freedom to tinker
Fight for my freedom to learn about technology and share the findings

EFFi 15 aastat on olnud pühendatud toona marginaaalsena kostunud teemadele – inimeste õigustele Internetis. See nädal käib isiklike kogemuste kogumine internetiinimõuguslaste rindel, millest osa saamiseks kliki pildile:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeeriumi konkreetsete töötajateni on jõudnud karm käsk ja kohustus vastata kodaniku tehtud ettepanekule TOMis “Skype aadress kõigile Eesti riigiasutustele”.

Näis, milline tuleb välja nädala alul ametlik vastus, kuna eri osapoolte hinnangud on olnud sellele ettepanekule esmaste kionsultatsioonide põhjal pigem nipsakalt üleolevad.

Turvaonud viitavad muidugi P2P võrgu usaldamatule turvaarhitektuurile (samas kogu P2P ideoloogia baseerub just usaldus- ning jagamisarhitektuuril) ning müstilistele "kolmandatele osapooltele", kes siis hakkavad kõike pealt kuulama.

Minu seisukoht oli küsimuses ühene:

Ma ei näe Skype kasutamises riigi ja kodaniku vahellises suhtluses ega ka asutustesiseses kasutuses mingeid probleeme. Seda enam, et suurem enamus riigiasutusi kasutavad juba praegu sisemiseks (ja ka asutustevaheliseks ning riigi- ja erasektori koostööprojektides) erinevaid teavitustarkvarasid. MSN on hetkel niigi asi, mida ametnikud välja lülitavad, kui on vaja "päriselt tööd teha".

Minu arust tuleks Skype kasutust avaliku sektori siseselt ning ka suhtluses kodanike ning ettevõtjatega ametlikult soosida.

Homme eGAs toimuma pidanud WiMAX seminari kohta on edastada lakooniline teade: 

"Unfortunately, due to the
events in London (and the problems this brings for travelling from the
UK), eGA had to cancel this event. Our thoughts go out to all in London…"

Chris Beardsmore Inteli Londoni kontorist nimelt ei pääse asjade seisu arvestade täiesti mõistetavatel põhjustel Tallinna tulema.

Sellise ülekaaluka hääleenamusega lükkas Euroopa Parlament teisel lugemisel tagasi liikmesriikide valitsuste ja Euroopa Komisjoni toetuse saanud "Arvutijuhitavate leiutiste patendi" (nn. tarkvarapatendi) direktiivi.

Asjaga seega mõneks ajaks kindlasti joon all, sest spokesman Oliver Drewesi sõnade kohaselt: "commission has no intention of submitting
a new software-patents proposal"

05. juulil 2005 toimub Euroopa Parlamendis "Arvutijuhitavate leiutiste patendi (nn. tarkvarapatendi) direktiivi" 2. lugemine

Eesti Vabariigi valitsus ei ole oma seisukohta selle direktiivi suhtes hiljuti väljendanud, sestap võib eeldada seisukoha muutumatust. Ehk kehtib senine – las teevad, mis tahavad. Eri osapooled on oma isikliku arvamusega välja tulnud, täna tuli formaalselt oma seisukohaga välja ka ITL. Mõni lõik sellest seisukohast, mis tõenäoliselt valitsuse tihedat ja pingelist töögraafikut arvestades jääb suurema tähelepanuta.

"Direktiivi suhtes oleme seisukohal, et patendi objekti määratlus peab olema selline, mis ei pärsiks intellektuaalse loometegevusega seotud ideede vaba levikut, kasutamist ja edasiarendamist. Kahjuks praegusel kujul väljapakutud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõkogu Arvutijuhitavate leiutiste patendi direktiivi tekst viib meie arvates selleni, et Eesti kohalikul kapitalil baseeruvate tarkvarafirmade konkurentsivõime kahaneb ja seega on antud direktiiv nende ettevõtete seisukohast kahjulik."

Kostub loogiline järeldus, seda eelkõige siis nende firmades suhtes, kes ei tegele rahvusvahelliste tarkvarafirmade kohalike müügiesindajatena või lihtallhankijatena, kes pelgalt inimtunde müüvad.

"Põhjuseks on nii patenteerimistegevuse kõrged finantskulud kui ka suurenev tõenäosus sattuda aeganõudvatesse kohtuvaidlustesse, samuti võimaliku patendivaidluse ennetamiseks tehtava patendipuhtuse ja riskianalüüsi suur maht."

Senine praktika on viinud mitmed meie tarkvaraarendajad küll patendivolinike juurde kohvile, kuid lahkutud on sealt tavaliselt arusaamaga, et asi küünlaid ei vääri. Seda mitte oma loodu konkurentsivõimetuse pärast vaid harjumatult segase, aeganõudva ja kuluka bürokraaatia tõttu.

"Kui ülalmainitud direktiiv rakendub, vajab Eesti meie hinnangul järgmisi meetmeid:

1. Euroopa Liidu poolset sihtotstarbelist rahastamist tarkvara-alase intellektuaalse omandi kaitse direktiivi kohaseks rakendamiseks ning avaliku sektori IT-lahenduste patendipuhtuse ning arendatavuse tagamiseks – so. nn. harmoniseerimistoetus.

2. Eesti vajab vältimatult Arvutijuhitavate leiutiste patendi (nn. tarkvarapatendi) direktiivi rakendamise aja osas eritingimusi üleminekuajaga vähemalt 5 aastat.

3. Riigisiseselt tuleb käivitada sellekohane ettevõtluse arendamise programm ja toetussüsteem konkurentsivõime tagamiseks ülalmainitud direktiivi rakendumisel. "

Sedavõrd karmid tingimused, et valitsus ikka neile vastama peaks, seda enam, et tegemist on Informaatikanõukogus mõjukaimat häälekaalu omava seisukohaga. Kas valitsus neist kasvõi ühte arvestab või saadetakse ettepanek vastamiseks kuskile "alla", näeb paari nädala jooksul. Vaevalt, et valitsus vaevaks võtaks enne teise lugemise algust oma seisukohta kujundada.

Kena ja rahulik suveaeg, ehk leidub veel inimesi, kes uue imelise märksõna WiMAX taga olevat enda jaoks täpsemalt avada tahavad. Soome Turku saarestikus on 20 km suunatud sektor sellega juba pärist kenasti kaetud ning inimesed rahul.

Seega kutse üritusele:

8. juulil 2005 toimub e-Riigi Akadeemia ruumides (Estonia pst 5a V korrus)
seminar, kus võetakse arutluse alla WiMAXi põhine traadita interneti
kasutamine, selle võrdlemine seni kasutusel olevate traadita võrkudega nagu
WIFI jne.

Ürituse viib läbi Chris Beardsmore Intelist.

Alustame kl 10.00 ja plaanipärane lõpp on kl 14.30.
Päevakava:
·    Sissejuhatus
·    Inteli vaatenurk WiMAXi turuletoomisest ja plaanidest uue standardi
levitamisel
·    Antenni leviala ja sagedused
·    Standardite 802.16-2004 ja 802.16 erinevused, turvalisus
·    Sageduste taaskasutus
·    WiMAX OEM (Original Equipment Manufacturer)

Osalemise soovist palun teada anda hiljemalt 7. juuli hommikuks, kuna
inimeste arv on piiratud, aadressil annela@ega.ee või telefoni teel: 64 113
13 Annela.