Stockholmi metroos teavitab oma uuest ekspositsioonist Mereajaloo Muuseum alltoodud pildiga
Kui juba rootslased suudavad asjast sedavõrd üle olla, et vajuv estonia on nende jaoks üldkasutatavaks ning -tajutavaks brändiks muutumas, peaks ka meil seda olema võimalik teha. Väike riik, suur rahvas.
Käib mõnus festival. Korralik kommunikatsioon, hea disaineritöö. paneb mõtlema ja mõnusalt muigama. Arvo Pärt meets arusaadavalt Coke. Hea leid.
Korraga uudised EPLilt ja Postimehelt. Kunstniku apsakas? Mida nonsennimat saab veel olla? Kogu kaubamärkide teadliku ja mitteteadliku spoofimise teemal leiame aastast 1972 kaasuse analüüsi Harvard Law Schooli Berkmani keskusest. Ja selle kaasuse taustal on populaarsetes t-särgi poodides senini müügis allvaadatavad särgid.
Või meeldetuletuseks kliimamuutuste konventsiooni aegse aktivistide kampaania bänner.
Hetkel käib TAN ning osalejate nägudele vaadates usun, et päevakorrapunkt 4 – "Eesti Arengufondi seaduseelnõu ja strateegia " (mõlemad pdf kujul, teadmata põhjusel strateegia nimetatud konfidentsiaalseks, konfidentsiaalsust reaalselt tagamata ;) saab siinselt seltskonnalt jaheda vastuvõtu. Kahju muidugi, kui MKM avalikel suhetel juba pressiteade valmis… Reps on Riigikogus just katsumisel ja Savisaar väidetavalt seal toeks, seega võib Ansip selle punkti ehk isegi päevakorrast maha võtta.
Samas pidavat nimetatud eeelnõu juba homsel Vabariigi Valitsuse istungil saama heaks kiidetud (hea uudis kindlasti) ning siis kohe Riigikokku lugemisele saadetama (kah tubli töövõit!). Huvitav, miks üldse mingeid Innovatsioonipoliitika komisjone ja teadus- ja Arendusnõukogusid moodustatakse ja koos peetakse? Teerulli võib ka stiilsemalt teha.
Heade uudiste teemadel tabas mind aga täna alltoodud kettkiri.
Alanud on PTR
Alates eelmisest nädalast on Eesti ministeeriumides alanud PTR ehk siis lahtiseletatult PressiTeateRalli. Otsa tegi esimesena lahti Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium(MKM).
MKM on peaaegu nädala jooksul suutnud välja saata juba üle kümne pressiteate, mis peaksid kõigi eelduste kohaselt jooksutama kinni enamuse Eesti ajalehtede mailiserverid ning ummistama vähemalt ööpäevaks kolme telekanali ja kuue raadiojaama mailiboksid.
"Ma ei tea täpselt mis juhtus – ühel hetkel hakkas lihtsalt MKM-i teateid sisse sadama aknast ja uksest. Juba esimene teadete laine lõi mind oimetuks. Toibusin alles täna Mustamäe haiglas," kirjeldab läbielatut tundmatuks jääda sooviv Postimehe reporter.
Samuti tundmatuks jääda soovinud ETV uudistetoimetaja kirjeldab olukorda nii: "Päev ise algas juba kehvasti, ajasin nimelt kohvi endale peale. Ühel hetkel taipasin, et kontoris on keset päeva pimedaks läinud. Ohtu aimates kargasin suure tammepuust laua taha ja tõmbasin selle kaitseks ette. Siis hakkas sadama – MKM teated hävitasid kõik, mis ette jäi. Arvutid purunesid, pastakaid ja toonerikassete lendas ringi- nägin kolleege hullunult ringi jooksmas ja meeletult karjumas…võigas vaatepilt!"
Kahjuks pole näha veel marutuule rahunemist – veel tänagi võis listides ja toimetustes ringi lendamas näha MKM-i pressiteateid, punane jutt taga…
Teised ministeeriumid PTR-iga kaasa veel läinud pole.
MKM-i avalike suhete osakonnale avaldavad sügavat kaastunnet nii Eesti Suhtekorraldajate Liit kui Eesti Ametiühingute Liit.
Varumehena sai täna peaesinejana Kuressaares kutsehariduse konverentsil "Ettevõtlus ja kutseharidus, kas koos või omaette?" käidud. Kuna mu hilisöiseid teese palusid juba mitmed, lubasin need ka siis üles panna.
Ettevõtja dilemma – kui hariduskorraldaja küsib ettevõtja käest tema tööjõu vajaduse prognoosi 5 aasta perspektiivis, on sellele võimatu vastata. Kas ettevõte üldse tegutseb samas valdkonnas kus praegu ning kas ettevõttes töötavate inimeste töö sisu on praegusega üldse võrreldav. Kui on võrreldav, siis millised oskused on püsivad ka 5 aasta ning pikemas perspektiivis?
Töötaja dilemma – kas konkreetse kutse omandamine, kui selline, on tänapäeval, avatud infoühiskonnas oluline? Oma elukaare jooksul koeb inimene praegu suuremal määral uusi võimalusi ja väljakutseid, kui kunagi varem ning hariduse andja jaoks on oluline, et omandatud oskused ja teadmised võimaldaksid inimesel uksi avada, mitte neid sulgeda. Eesti tööturu vajaduste puhul on liialt palju olnud kõne all “400 keevitaja kaasus” ning liialt vähe “1000 innovaatori kaasust” – need eeldavad aga erinevat kontseptuaalset vaadet ka kutseharidusele. Pole olemas traditsioonilisi majandusharusid ega traditsioonilisi töökohti, on aga traditsiooniline mõtlemine.
Valitsuse dilemma – hariduskorraldus on pikaajalise planeerimisega ning inertne süsteem, kus muudatuste tegemiseks tuleb varuda aastakümneid. Olgu selle kujukaks näiteks kasvõi käimasolev, 1996 aastal käivitunud kutseharidusreform. Kuidas luua riigi huvidest lähtuvat, iseorganiseeruvat, paindlikku ning mis olulisim – tööandjate ning töövõtjate soovidele ning vajadustele vastavat süsteemi?
Partnerluse dilemma – haridussüsteem on alati olnud mitte pelgalt inertne vaid ka konservatiiivne, suletud süsteem. Partnerlussuhe eeldab aga vastastikust avatust ning seda mitte pelgalt ettevõtjate esindusorganisatsioonidega Eestis vaid ka muudes riikides. Küsimusele “Kas Eestis tuleks üles ehitada uus, alternatiivne kutseharidusvõrgustik?” on vastatud – ei, see on meil juba olemas ning see on ehitatud üles meie maksumaksja rahata. See kutseharidusvõrgustik on olemas Soomes, kus rahvastiku juurdekasvu ning vananemise protsess on meile analoogiline, kutseharidussüsteemi ning tema lõpetajate väärtustamine tööturul aga motiveerivam õppijatele ning töötajatele. Kas otsida seda partnerlust teadlikult või kogeda näiteks Soomet kui konkurenti? Kui tööandaja suudab ühiselt ehitada välja konkreetsete ametioskuste õppimiseks keskuse, kas ei peaks riik seda toetama? Kui tööandja saadab oma töötaja täiendkoolitusele ja uue eriala omandamiseks välismaale koolitusele, kas ei peaks riik seda omalt poolt toetama?
Sõltumata sellest, kuidas ettevõttel tulevikus läheb, inimesed jäävad alles ning neile tuleb pidevas muutuses oleva, avatud ja üleilmastuva maailma tingimuses luua võimalused pidevaks enesetäiendammiseks, uutele, tekkivatele töökohtadele kandideerimiseks ning ise ettevõtlusega tegutsema asumiseks.
Indie disaineritele peavarju ning müügikeskkonda pakkuv Virgin Threads on sattunud suuremat sorti jama sisse. Enne Virgin Threadsi on samas jamas olnult alla andnud Virgin Cigar ja Virgin Publishing – nimelt on nende firmade kasutatud ärinimes esinenud sõna Virgin – neitsi. Üldkasutatava sõna kaubamärgina kasutamine on regulatsiooni piire kombanud pidevalt, Virgin Group lammutab sõnaraamatut aga hetkel käimasolevas kohtuasjas täiega.