Archive for November, 2005

Life after death vs life before death

Tuesday, November 29th, 2005

Tänase päeva tippintervjuu ei tulnud anbda sugugi mitte ETVle PÖFFil linastuva supemockumentary RIOT ON! teemadel vaid hoopistükis noortele Itaalia telejournalistidele, kes püüavad süvitsi minna elektroonilise jalajälje säilimise teemal. Et kuidas ikka digitaalselt salvestatud hävineb kiiremini (andmekandjate, mitte sisu osas vaaadates nii moraalselt kui füüsiliselt) kui paberkandja. Kolm noort, naeruvaba inimest, täitsa värsked laibad sellised. Pikem jutt, mis päädis küsimusega: "Do you believe life after death?"

No mida tarka sellisele küsimusele ning sellistele surnud tüüpidele vastata muud, kui "I rather believe life before death". Ning soovitan ka teistel uskuda sellesse, et elu on võimalik ka enne surma. Selline nauditav.

Porgandikook a la Linnar season 2005-2006

Tuesday, November 29th, 2005

Hooaja menuhitiks kujunenud porganidikook a la Linnar saab siinkohal siis avaliku lähtekoodi alla kuulutatud.

Alustuseks
- vaja oleks ahju, ahjuvormi (ikka eemaldatavate servadega), porgandi
riivimiseks ka mingit seadet. Sutsa aega – nii 10-15 min läheb koogi
ettevalmistuseks. Küpsetamiseks ja eriliselt nauditava maitse
kujunemiseks aga aega kauem. No ja aineid läheb ka vaja.

  • 4 (5 väiksemat) muna
  • 6 dl riivitud porgandit (umbes poolest kilost peaks pärast puhastamist ja riivimist see kogus tulema)
  • 2 dl toiduõli (mina olen alatult kasutanud kõige odavamat ja
    suvalist, mdx ka päevalilleõliga tuleb huvitav mekk, kuid oliiviõli
    soovitan mitte kasutada)
  • 4-5 dl jahu (või siis täpsete koguste nautijale ütleme, et 4,5 dl)
  • 4 dl suhkrut (olen viimasel ajal pooleks pannud harilikku ja fariinisuhkrut)
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 1 tl soola
  • 1 tl soodat
  • 1 tl kaneeli

Mõnus kate koogile

  • 1 pakk (200 g) Philadelphia juustu (vabalt võib lighti kasutada)
  • 0,5 dl sulatatud võid
  • 2 dl tuhksuhkrut
  • 1 tl vanillisuhkrut
  • 2 tl sidruni või laimimahla (tegelt võib vabalt teha nii, et
    võtad sidruni või laimi – riivid koore ära, pigistad mahla välja ja
    poole paned koogi sisse, poole paned (nii riivitud koorest kui mahlast)
    kattesse.

Ja nüüd tegemise juurde. Esmalt panen ahju peale – kuskil 175
kanti. OK, täpselt 175 kanti (kuigi olen ka 165-170 nadis seda
küpsetanud). Mina pole mune eraldi löönud, seda tuleb kohe alguses
tunnistada, kuigi osad porgandikoogipeded lisavad munavalge alles kõige
lõpus. Seega a la Linnar tehes riivime porgandi, lisame munad, õli (ja
kui on riivitud sidrun/laim koos mahlaga, siis need ka) ja segame
mõnustasti ühtlaseks massiks.

Ülejäänud, ehk kuivad värgid (jahu,
suhkur, küpsetuspulber, suhkur, sool, kaneel, sooda) segan erladi
kausis kokku ja siis lisan ettevaatlikult segades
porgandiõlimunasegule. Segan tekkinu mõnuga läbi ja kallan ahjuvormi
(no võiks ka eelnevalt võiga põhja ja küljed kokku määrida ja kui kahju
pole, ka riivsaia põhjale/külgedele puistada – tuleb hiljem kergemalt
lahti ja küpseb mõnusam). See siis omakorda ahju alaosasse rahulikult
oma elu elama (eeldan, et ahi juba 175 kraadi peale jõudnud). Ahjus
hoian kuskil 60-70 min. Tavaliselt läheb ja torkan korra kuskil 55
minuti peal ja vaaatan, kas on põhjani küpsema hakanud. Välja võtan aga
mitte varem, kui tund täis. samas on ka isegi 75 min olnud ja ikka tuli
hää.

Katte teen nii – segan vispliga (või kasvõi kahvli/lusikaga)
juustu, tuhksuhkru, vanillisuhkru ja või korralikult läbi, selliseks
parajaks plögaks ning kui kook on ahjust väljas ja juba sutsa jahtunud
(tavaliselt kangutan kohe ahjuvormi küljed lahti, et kiiremini jahtuks)
siis laotan pealt ja külgedelt selle katte koogile laiali. Seda katet
laotan koogile tavaliselt siis, kui oeln ta juba suurele taldrikule
ümber tõstnud.

Ja siis kook kuskile külma jahtuma. No ikka nii kauaks, et
läbinisti jahtuks. Vabalt saab kooki mitu päeva tarbida, aina paremaks
läheb.

Selle aasta jõulueriporgandikook aga järgmine:

  • eelolnud retseptile lisaks tegin nii, et riivisin koogimassi sisse
    terve apelsini koore, lisaks uhmerdasin umbes 5 piparkooki puruks ja
    segasin sinna tainassse sisse ja tagaotsa ka 1 tl kardemoni juurde.
    Natuke apelsinikoort ka koogi kattesse ja poole tuhksuhkrust asendasin
    fariinsuhkruga.

Ostuvabast päevast kingivaba jõuluni…

Saturday, November 26th, 2005

…on jäänud alla kuu. Tarbimistsükli tipphooaja eel on tänane ostuvaba päev vaid pisuke mõttegümnastika meile eluks ja heaoluks vajalikust ning viisist kuidas seda vajalikku saada ning jagada teistega. Minu blogi ülaservas viimased kaks nädalat pöörelnud ostuvaba päeva bänner sai oma 20 tuhande kuvamise jooksul pea 1200 korral pihta, ehk aitas mõni klõks kaasa ka sellise kviitungi tekkele:

Järgmine harjutus siis seega jõulude uusrenesssaansimine. Asjade andmise asemel hea sõna ja mõtte jagamine, selline zentaclausimine.

Viite alt leiab ka häid näpunäiteid tarbimisallumatuse väljendamiseks.

Mehed valge lindiga

Thursday, November 24th, 2005

Tänavuse valge lindi nädala eel meenutuseks lugu, mis ilmus 29. aprillil 2005 EPLi erilehes "Peresuhted":

Valge lint mehe revääril on lubadus olla sallimatu naistevastase vägivalla suhtes.

Aastat paar tagasi märkasin Kastrupi lennuväljal Kopenhaagenis inimeste rinnas valgeid linte. Täpsemalt meesinimeste rinnas. Ühelt lennukilt teisele tormates ei püüdnud ma rituaali tagamaid avastada, küll aga sisestasin hiljem Interneti otsimootorisse märksõna “white ribbon” ja olin hetkega silmitsi ühe rahvusvahelise meesteliikumise võrgustikuga.

Selle meesteliikumise eeesmärgiks on peatada meeste vägivald naiste vastu, kasutades oma eeestkõnelejatena agressiivse ja plahvatava füüsilise jõu klassikalisi esindajaid – hokimängijaid, jalgpallureid, maadlejaid, sõdureid, kes püüvad luua tugeva mehe tänapäevast sümbolit – mitte kasutada vägivalda nõrgema vastu, püüda igast kriisist välja tulla vägivallata ja võimalusel sõnadega.

Lubadus olla sallimatu
Mees on tugev vaid siis, kui ta suudab tunnistada oma nõrkusi, näidata oma tundeid ning olla hooliv. Valge lint mehe revääril on lubadus mitte kasutada vägivalda naiste vastu. Enam veel – see on ka lubadus olla sallimatu teiste meeste naistevastase vägivalla suhtes.

Riikides, kus valge lindi kampaania on praeguseks juba pea 15 aastat toimunud, on meeste vägivald naiste vastu ligi kaks korda madalam kui Eestis. Kui Kanadas ja Põhjamaades on perevägivalla juhtudes 4 korda enam kannatanuid naiste seas, siis Eestis on kannatanute hulgas 9 korda rohkem naisi. Eestis ei tunne seadusruum sellist mõistet nagu “perevägivald” ning vaevalt, et pelga seaduspügala lisamine karistusseadustikku midagi radikaalselt muudaks. Mehed ise peavad tugevaks kasvama ning ilmselt on selleks ka tuge ning kampaaniaid vaja.

Põhjamaade kogemus on näidanud, et meeste vägivalla kampaaniatesse suhtub aga ühiskond võõristusega juhul, kui need liikumised ja kampaaniad ei toetu probleeme tunnistavale ning lahendusi otsivale ühiskonnale.

Mehe roll 21. sajandi Eestis?

Viimase aastaga on Eestis palju muutunud – ühiskond on perevägivalla probleemi ulatust ja mõju suutnud teadvustada ning aeg on küps ka sellele lahenduste otsimiseks. Naiste ja laste tugikeskused, politsei koolitamine perevägivalla juhtudega tegelemiseks, peresuhete keskused ning jätkuv meedia tähelepanu perevägivalla vastu on olulised tegevused. Ehk on aeg ka meestel enda roll 21. sajandi Eestis uuesti lahti mõtestada?

Pidevalt muutuvas ja arenevas infoühiskonnas, kus elame, on vaja mehed vabastada senisest pseudukohustusest olla edukas, rikas, pidada pere üleval ja jõuda selle kõige kõrvalt veel armukeste ees sädeleda ja konkureerida teiste meestega. Meesküttide ja kodukollet kaitsvate sõdurite kui bioloogiliste loomade ümber on kasvanud sedavõrd paks sotsiaalkulutuuriline kiht uusi väärtusi, milleta tänapäeval hakkama ei saa. Välja ei sure mitte madala sugutungi, vaid madala sotsiaalse võimekusega rahvad. Aeg nõuab empaatiavõimega, oma nõrkusi tunnistavate ja enda jõudu ebaoluliseks eduteguriks pidavaid inimesi ning naistest üksi jääb väheks – ka mehi on vaja, et areneda. Aeg on küps ka selleks, et mehed Eestis julgeksid rinda panna valge lindi ning sellega kinnitada vägivallast loobumist.

Savisaar Tuneesias

Friday, November 18th, 2005

Töötava mudeli pilte Tuneesiast eGA boksist, vastuvõtja rollis Ivar Tallo.

ning paremal kaaadris ka Mait Heidelberg.

sub100 revisited

Friday, November 18th, 2005

Siinkohal ka pildid sub100$laptopi töötavast mudelist. Üleskeeratud peast töötas üle poole tunni ühe jutiga.

Laptop igale maailma lapsele

Thursday, November 17th, 2005

MIT Media Labi Nicholas Negroponte ümber tiirleb parv ajakirjanikke ning ta ei pääsenud kümnetele tuhandetele ruutmeetritele jaotunud foorumihallidest isegi paneelettekandele…

Tema algatus 100$laptop on siin Tuneesia foorumil üks silmahakkavamaid ja konkreetsemaid tegevuskavasid – esil ka töötav prototüüp.

Aastal 2000 asetati mu töölauale töötav prototüüp 99$desktop prototüüp – rohkem nagu terminal tegelikult. Ilma monitorita (TV ja VGA väljund), et inimene saaks oma olemasolevat telekat (või monitori) kasutada; infrapuna klaviatuuriga, millele trackball sisse integreeritud; heliväljund; javas kirjutatud põhifunktsionaalsus koos veebibrauseriga; 56kmodem ja kohtvõrku ühendamise võimalus. Selle arvuti nimeks taheti panna Estonian Dream ning toota Hiinas.

Ettepaneku teinud firma kadus koos algatusega, sub100$terminal ei ole erilise eduga kuskil käima läinud, kuid sub100$laptopi edusse ma usun.

Täienduseks – Negroponte ilmus just siiski paneeelile esinema ja kui ta oma läpaka prototüübi kotist välja võttis, oli saalis kena aplausike ka.

Tema näide – oli kunagi aeg, kui sai unistatud, et igas klassis oleks üks pliiats, mida saaks kasutada. Siis tuli keegi radikaalsele ideele – paneme ühte klassi 10 pliiatsit (seome nad laua külge kinni ka) ja nimetame seda "kirjaõpetuse labor". Siis tuli aga keegi superideele – anname igale lapsele pliiatsi ja las nad kirjutavad kõik mida tahavad. Seesama analoogia on vaja läbi käia ka arvutitega. Lihtne point, kas pole?

Eurostat Interneti kasutatavusest

Tuesday, November 15th, 2005

Eestis tänased lehed avastanud Eurostati uuringud. Postimehe tähelepanu all The digital divide in Europe – Issue number 38/2005 ja EPL omakorda leidnud News release 43/2005 "85% of students used the internet in 2004" (.pdf)

Postimehele kommentaari andes püüdsin tähelepanu juhtida just regionaalsele mõõtmele, kus Läänemere regioon hakkab muu Euroopa tasandil soolises aspektis võrdsema jaotuse poolest silma. Siinkohal mu vastus Kaire Uusenile:

Mulle hakkas silma muidugi ka see, et lisaks Eestile on interneti kasutamine sooliselt võrdse jaotuvusega sisuliselt kogu Läänemere regioonis – Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Pigem tasuks seda regionaalset eripära muu Euroopa taustal enam esile tuua, kui vea piiresse jäävat protsendikest eriliselt tõlgendada.

Mis siis aga meie regioonis nii erilist on? Eks faktoreid mitu:
- kõrgharitud inimesed kasutavad rohkem internetti, kui vähemharitud. Naised üldjuhul (kõrg)haritumad
- teenindussektoris kasutatakse praktiliselt kõigis ettevõtetes internetti – selles osas on naiste hõive samas ka suurim
- tehnoloogia on muutunud kasutajasõbralikumaks ning ei vaja spetsialistide (üldjuhul meesspetsialistide) tuge
- teenuste arenduses on jõutud punkti, kus igaühele on midagi huvitavat ja vajalikku olemas

Meie regiooni eripära ehk see, et internetti on valitsused ja ka erasektor nii kogu regiooni tasandil kui ka riiklikel tasanditel (ja meedia toel) propageeerinud juba aastaid.

EPLi poolt viidatud üliõpilaste kõrge Interneti kasutuse taustal hakkas nende viidatud tabelist mulle möödunud nädalal silma hoopis Poola fenomen, kus madala haridusega inimeste internetikasutus kõrgem, kui keskmisel haritute oma ning seda juba võimalikust veaprotsendist välja jääva suurusega – madala haridusega inimeste seas netikasutajate osakaal 28%, keskmiselt haritute seas 23% ja kõrgelt haritute seas ootuslik 67%.

Neis riikides, kus pole molnud madala haridustasemega inimestele suunatud riiklikke koolitus- ja tugiprogramme, on lõhe hariduslikul tasemel Väga Suur – Sloveenia, Portugal, Itaalia. Läänemere regioonis taaskord ka hariduslik eraldusjoon kõige vähem märgatavam.

Eurostati infoühiskonna monitooringust hakkabki silma just Lääänemere regiooni positiivne eripära võrdsemal kaasamisel.

USA välispoliitika lai haare

Saturday, November 12th, 2005

Viimase kahe nädala kõnede kokkuvõte mu mobiilile, õhtusel ajal ning numbrilt "unknown".

  • "Hi Linnar, long time no see. Tell me how’s your family? Still in Estonia?"
  • "Hi N, good to hear you as well. You are not calling to me because of my family issues, aren’t you? It’s about the WSIS and Internet Governance, isn’t it?"
  • " Well yes, in fact it is the issue that my Government is a bit worried about and I just wanted to see what is your opinion on it."

Ja nii kokku 6 kõnet vanadelt ja uutelt tuttavatelt Washingtonist. Kuigi Tuneesias toimuva infoühiskonna foorumi teise kokkusaamise eeltöörühm Interneti halduses lõpetas oma ametliku töö juba juunis ja andis välja ka oma lõpparuande (pdf 120 kb), läks kuumaks alles kuu aja eest, kui Eurooopa Liit teatas, et soovib praegust ICANNi veetavat süsteemi reformida ning kokku kutsuda uus arutelukogu, sest "the Internet is a global infrastructure", mille halduseks on vaja rahvusvahelisel koostööl baseeruvat mudelit. USA selle peale tagajalgadel – "there is no need to fix a thing that works well" ning asus demagoogitsema – kas tahate, et Iraan, Kuuba ja Põhja-Korea hakkavad Internetti reguleerima?

Eesti valitsuse seisukoht (ametlikult valitsus seda küll kinnitanud pole) ühtib Euroopa Liidu omaga.

Igas vähegi olulises küsimuses hakkab silma aga USA välispoliitika lai haare, kui minule (ja mitmetele teistele minuga kontaktis olnud siinsetele netiasjatundjatele, välispoliitika inimestele ja muidumõjukatele infosuunajatele) on helistanud juba sedavõrd suur seltskond, et "meie pere ja muude tegemiste kohta uurida". Unilateraalse USA ajal elame, mis muud selle peale kosta.

200M – that’s right – 200 million

Saturday, November 12th, 2005

Kevadel sai Davosis ühel foorumil seinale joonistatud kasvukõver, mille peale puhkes vaidlus ning sõlmitud sai ka heategevusse panustav kihlvedu. Selline short bet, erinevalt long betist, mille ajahorisonti ning kihlveo osaluskommuuni mõõtmeisse sõlmitud lepe ei mahtunud.

Minu joonisel saabus 200 miljoni downloadi punkt Skypele detsembriks 2005 ning voila – eile teatas meie kihlveo vahemees osalistele rõõmusõnumi, mille kohaselt järgmmisel nädalal Tuneesias ühel konverentsil saame jälle kokku, kaotajad allkirjastavad tsheki (võitjad löövad ilmselt ka rõõmuga kaasa) ja ilmselt joonistame jälle seinale mingi ilusa kasvukõvera.

Palju õnne EFF toetuse saamise puhul!