Kohalik lumeseis 66 cm, temperatuur -7°C ja aina ilusamaks läheb. Homsest saab meid näha Tännadaleni ja Ramundbergeti kaameratesse kummardumas. Tagasi siis, kui suusatamisest kõrini. Millalgi kevadel, seega. Meie lähiküla teenurgast on pilt aga allpool:
Kaua ja kaunikene. Kuigi keeled nii lähedased, on just soome-eesti sõnastik olnud kõige nõutum Keelevara klientide seas. Saasta ei tahtnud üles panna ja hea saamine võttis aega.
Sõnastik valminud Eesti Keele Instituudi ning Soome Kotimaisten kielten tutkimuskeskuse ühistööna ning sisaldab üle 90000 märksõna.
NB! Eesti-soome suund realiseeritud pöördpäringuna.
Kuidagi juba on nii kujunenud, et kaks korda aastas peavad tudengid
end kokku võtma ja esitama suulistele etteastetele loisaks ka hunnikus
kirjalikke töid. Esseed, referaadid, kursusetööd, projektiaruanded,
ohmaeitea mida veel. Esitatavate tekstide loomiseks on hea ja tõhus
arvitit ja tekstitöötlust kasutada. Üldjuhul ei pea materjale isegi
mitte paberkujul esitama vaid piisab sellest, et tulemus meili peale
panna.
Niisiis peab tudeng arvestuseelsel ajal nädalas
genereerima kuni 4-5 iseseisvat kirjalikku tööd, mõned mahukamad, mõned
mitte. Õppejõud saab neid robinal oma postkasti, enamuses MS Wordi
dokumentidena.
Mis edasi saab? Mina loen nad tavaliselt esmalt
rahulikult läbi ja panen tööle esmashinde. Siis vaatan veidi seda
saadetud dokumenti lähemalt. Millal ja kelle loodud? Kõige markantsem
oli juhus, kus referaat oli loodud aasta varem ühe teise kõrgkooli
õpilase poolt ning vahetatud oli vaid tiitelleht ja autori nimi.
Ülejäänud tekst oli täies mahus kopeeritud – kuugeldades sai ka
algtekst üles leitud.
Diplomitööde komisjonis oli meil koos AOga
rumal komme hakata üliheas inglise keeles kirjutatud tööde puhul mingit
suvalist lõiku kuugeldades töö tegelikke allikaid otsima.Allikaid, kust
lehekülgede kaupa teksti kopeeritud ilma sellele viitamata tuli ikka
vahel ette. Karm lugu, et ei juhendaja ega eelkaitsmine polnud
selliseid asju märganud…
Hea ja lihtne on ka kasutada plagiaadituvastustarkvara. Mõned soovituslikud lihttööriistad on õppejõududele sel raskel jõulueelsel ajal abiks, näiteks copyfind lahendused. Siinkohal üks poolhägustatud pilt käimasoleva semestri individuaaltööde kattuvusest.
Paluti avaldada arvamust Ulrich Becki "Riskiühiskonna" teemadel, mis värskelt ka eestindatud. Raamatu lõpus järelsõna asemikku täitev intervjuu tänavusest kevadest.
Mida mina arvamusloo mahtu piiratuna Beckist leidsin, saab lugeda tänasest Sirbist.
Rahvusvahelist vabatahtlike päeva olen sattunud tähistama mitmel korral ja eri kohtades. Kaks korda neist maailma joviaalseima tippjuhi, varalahkunud kanadalanna Sharon Capeling-Alakija pool. Just Sharon motiveeris mind vedama tiimi, kes käivitaks rahvusvahelise IT nõustajate võrgustiku, mis praeguseks juba rohkem, kui 80 riigis töid teinud – UNITeS.
… sain kirja Denveris elavalt Aul Pedajaselt. Sel nädalal näitas ta oma elujaatust ning vitaalsust ka Denveri kohalikus CBS kanalis.
"I don’t think I have much or many other choices. Either to be depressed or just live the best I can do," Pedajas said.
Aastate eest tegin temaga pikema intervjuu telesaate "Unistuste kiirtee" tarbeks. Arvutid ja Internet füüsilise puudega inimeste elus oli toona alles imeavastus. Oma Lasnamäe korterist ta erilises vaimustuses polnud ning siinse sotsiaalhoolekande süsteemist tahtis ta vabaneda, valides uueks elukohaks esmapilgul veelgi raskema elukeskkonna USAs.
Aul pole kordagi oma olukorra üle kurtnud, pigem paistis juba toona temast silma tugevat elujaatust ja eneseteostuse soovi. Respect.
