Miks neil kõigil telefonid käes on ja tuju hea?
Nad mängivad Mobi sms-mängu innovatsiooniteadlikkuse tõstmise kampaania Hea Eesti Idee avaüritusel täpselt aasta tagasi. Saadetud sms purustas seniste arusaamade kivimüüri innovatsiooni teelt ja Reaalkooli seinale animeeritult kasvas sealt välja sädelev ja kirgas Eesti tulevik. Head esimest HEI aastapäeva!
Kettkirjade ajalugu ulatub kindlasti aastasadade taha. Üldjuhul on pakutud kettkirjade edastajatele kas lunastust või materiaalseid hüvesid ning kettkirja edu sõltub paljuski motivatsioonitegurist kirja edastamise eest ning teisalt siis edastamise raskusastmest. Leo Võhandu joonistaks kohe lambist ilmselt nendevahelise logaritmilise seose tahvlile.
Möödunud nädalavahetusest pärinevaid põlevate Taani saatkondade pilte nägite uudistes? Tõsiasi on, et sellises ulatuses rahutusi ei käivitanud mitte pelgalt karikeeritud Muhamed vaid miskit enamat. Selleks osutus egiptikeelne sms-kettkiri, mis väitis, et laupäeval leidvat Kopenhaagenis aset koraani põletamine protesteerimaks Taani kauba boikoti vastu. Teate edastajatele lubati tavakohast lunastust.
Hetkel on sealmail tegutsevad mobiilioperaatorid asja kõrvalt pealt vaadanud, sama on juhtunud muude massiliste kettlaimukirjadega, olgu kasvõi põhjanaabrite presidendivalimiste aegne kettkiri, millele möödunud nädalal viitasin.
Asuda massikirju peatama? Kuidas aru saada, et massikiri läks just käima? Kuidas tärkavat kampaanialaviini peatada? Tehniliselt võiks päris mitmeid lahendusi olla, kuid seni pole klientide sõnumite sisusse sekkumist peetud valitsuste poolt oluliseks teemaks. Väidan aga, et see saab olema teemaks ilmselt lähima kuu jooksul, sest analoogseid kettsmskampaaniaid mis lähevad käima eiteakust ja lõpevad näiteks massirahutusega, on näidanud oma senist edukust ja saavad jätkuma.
Selline Skype IM popsas korraga:
07.02.06 23:23
…
täiesti uskumatu, et siin laevas on wifi levi. istun restoranis ja saan inimestega suhelda
ja veic hiljem
08.02.06 0:03
—
mis tugijaama nimi on?
08.02.06 0:04
…
kust ma selle nime leian
08.02.06 0:04
…
ainus nimi, mis pidevalt vilgub, on victoriaja veel hetk hiljem
08.02.06 0:11
…
victoria turvaülem tervitab sind08.02.06 0:11
—
miks ta mind tervitab
08.02.06 0:11
—
kas sul tuli temaga pistmist?
08.02.06 0:11
…
situb siin minu juures ja on samuti murelik – kas internet ikka piisavalt kiire ja korralik
08.02.06 0:12
—
situb ta sul jah
08.02.06 0:12
…
ta on pärist hiiukmaalt
08.02.06 0:12
…
vabandust, istub08.02.06 0:16
…
istun koos turvaülemaga ja ei kõigu enam sugugi08.02.06 0:16
—
nii see tavaliselt on – turvaülema ümber on selline 5 m kõikumisvaba tsoon
08.02.06 0:17
—
lihtne füüsikareegel
08.02.06 0:17
—
selle järgi turvaqülemaid tööle valitaksegi – kui tema ümber ei kõigu on asi ok
Vaene Haamriveljo – kui wifi.ee peaks kuidagi Tallinkilt saama taotluse oma leviala registreerimiseks, tuleb tal klikitav kart mereni ulatuvaks teha ning suisa territoriaalvetest välja viia.
Järgmiseks ootan, et keegi kirjutaks Kopli-Kadriorg trammiliinist või Kaubamaja-Õismäe trolliliinist sama teate.
Mõne aja eest sai Helsinkis HETKY Global Club kutsel loenguid peetud. Uskumatu, kuid saal punnis täis ja kuna korraldajad vahetasid toimumispaika viimasel hetkel, kirjutas hulk eksinuid mulle hiljem nördinud kirja…
Peegeldus Paulist ja minust tänases Kauppalehtis.
Turvalise Interneti Päeva puhul
Maailm on täis imelisi, nautimisväärseid asju. Maailm on täis ohtlikke, vältimisväärseid asju. Eripalgelise maailma mõistmine ja tundmaõppimine võtab aega ning vajan turvatunde tekkimiseks tuge. Tuge kelleltki, keda usaldan, usun ja austan. Kellega koos õppida ühtesid asju nautima ja teisi vältima. Loomulikult on osa turvatunde foonist riigi poolt loodud – usun, et vesi, mida joon ja õhk, mida hingan, on ja jäävad puhtaks. See on meie kõigi huvides ning meie ühiseid huve aitab teostada riik, mille oleme loonud. Riik saab meile puhast vett aga tagada vaid siis, kui me talle kaasa aitame oma tarbimistavade ja hoiakute kaudu.
Interneti turvalisust ei saa panna pelgalt riigi kohustuseks. Pahatahtlike rünnete ennetamine, kuritegude avastamine ning kurikaeltele õiglase karistuse andmine on riigile asetatud kohustus, kuid riigile tuleb kaasa aidata.
Samuti, nagu oma lapsi õpetame heal ja halval käitumisel vahet tegema ning püüame olla need, kes aitavad lastele turvatunde tekkimiseks kaasa, peaks just vanemad olema need, kes aitavad kaasa ka lastel internetimaailma imede ja ohtude avastamisel. Milline oleks mu praktiline üleskutse? Väga lihtne – veeta rohkem aega oma lastega, seda ka ühiselt Internetti tundma õppides. Televiisor ja videomäng elutoas ei ole lasteparkimise seadmed, mille abil vanemad endale tunnikese vaba aega “ostavad”. Internet ei ole seda ammugi.
Iga nädal tund Internetis koos lastega peaks olema piisav, et mõista, millega lapsed Internetis tegelevad, millega nad võiksid tegeleda, millele võiks riik rohkem tähelepanu pöörata, millele võiksime meie vanematena rohkem tegeleda ja tähelepanu pöörata. Internet on täis imelisi, nautimisväärseid asju, kuid nende tundmaõppimiseks on vaja aega ja tuge. Neid kahte olen alati valmis oma lastele andma.
Photo: Siim Teller
World is full of wonderful miracles and threats. We learn to enjoy these wonders and threats over the time and gain the experience with the support of the trustful persons. Internet is just one quite important part of the wonders of the present world. In addition to the efforts that government all around the world make to make Internet Safer Place for all I call up all parents to spend time together with their children in Internet. Parents, if anybody at all, could be the trustful gurus for the children to help them learn the wonders and threats of the net. Let’s help children discover the Internet as Safe Place.
Tänane Safer Internet Day katsetab laiemaks avalikus suhtluseks grupiblogi vormi. Viie aasta eest oleks sel puhul tehtud portaal. Veel mõni aeg enne portaale oleks tehtud veebileht. Igal ajal oma poliitpopulaaragitproptehnoloogia. Turvalise neti teemal sattusin ise kümmekonna aasta eest ÜRO Arenguprogrammi ametnikuna kokku SafeSurf algatusega. Internet oli toona Nii Väike, et alul plaaniti kõik veebilehed läbi vaadata ja kaaluda, kas need oleks lastele sobivad või mitte. Analoogiliselt filmide vanusesoovitustega. Kangesti raske oli seletada veebi väikesi eripärasid:
SafeSurt oli üks pioneere, kes lastele turvalise neti nimel senini tööd teevad ning USAs lausa omaette establishmendiks muutunud.
Peatselt aga minu postitus blogatronile…
Interdistsiplinaarse õppetöö toetamisel sõnadest tegudeni jõudmine võtab aega. Kui osapooled lähtuvad sellest, et toetuse väljaandmise, konkursside korralduse, aruandluse ja akksegraafikute osas piiranguid pole, võib täitsa normaalne asi välja kukkuda – täna kuulutati avalikult välja 100.000 kroonine Skype magistristipendium.
Valdava enamuse rahast on annetanud vabatahtlikult kunagise BlackBoxOpenMind osalejad. Siis sai pakutud välja osalejate rahulolust tulenev tasustamissüsteem ning tolle riskialti lahendusega läksid inimesed kaasa. Kogunenud summa ootas EITSA kontol head partnerit ja selleks sai Skype.
Head konkursil osalemist!
Tänase SuperBowlXL (supersizeamerica kohta isegi ootamatult tagasihoidlik arv Xe kasutusel) puhul pole isegi enam oluline, kes kellega kohtub.
Pea 4000 ajakirjanikku kohal (Sydneys ntx kogu olümpiamängude ajal kokku 15 tuhat ajakirjanikku)
ning ülekanded rohkem, kui 200 riiki (kuidas need reeglid üldse selles mängus on?, arutavad enamus vaatajaid) ning ainuüksi USAs oodatakse tänavu maagilise 150 miljoni vaataja piiri murdumist.
Siinkohal siis asja juurde. Tänavuse teleülekande korraldab Walt Disney, täpsemalt tema omanduses olev ABC ja nemad ei pidanud paljuks SuperBowli telereklaamide uus hinnarekord kehtestada. 2,5 MUSD 30 sekundilise klipi eest. See on miljon krooni sekundist (ja veidi peenraha peale) millega peaks saama 90 miljonit silmapaari kindlalt kätte. Klippe nii umbes 60 ja reklaamiaja ostnute seas sihtrühmale vastavalt – kiirtoidufirmad (kuigi McDonalds tegi tänavu Suure Panuse hoopis Torino olümpiamängudele ja SuperBowlis jätab üles astumata), õlu ja muud kobarjoogid, pangad, kindlustus, filmid jne. Sekka nagu ikka mõni rebel uue majanduse maailmast, kes vana majanduse reeglitega püüab raha põletada. Hostingufirma GoDaddy! on suutnud oma reklaami tsenseerimisest teha eraldi uudisväärtuse (möödunud aastal lükati tagasi 4 reklaami, enamjaolt siivutute ja jumalapilastuslike sõnumite piiri liialt räige purustamise eest) kuna plaanitakse taaslavastada Janet Jacksoni nibuskandalset stseeni. GoDaddy! reklaamidest Bob Parsonsi juures pikemalt, kuid minu arust oli nende tänavune, tsensuuri siis läbinud reklaam maitsetu rindadega aknanühkimise lugu.
Maailm on hukka läinud, nutavad reklaami- ja meediainimesed. Ainsad võimalused inimesi massiliselt reklaamisõnumiga toita on SuperBowli taolised ülespuhutud evendid ja isegi siis tuleb need umbes 20-25 firmale (kes ostavad need 60 reklaamiklipi aega ära) ka tehtud investeeringu tasuvusest räkides mulli ajada. Pole ta midagi hukka läinud – nääs, isegi mina kirjutan sellest. Silmapaarid on lihtsalt maailma mööda laiali kolinud ja reaalajast mittelineaarsesse aegruumi kolinud.
Eelkõige seepärast, et neil on suutlikkus mitte ainult jahuda vaid ka teha. Teha nii, et teised inimesed kaasa tulevad. See on selline omaette kunst, mida tegijate hulgas harva leiab, jahujatest rääkimata.
Seega, toeta ELFi!