LNR BLG

Tänases EPLis siis naisteajakirjanduse pinnapealne analüüs juba täies tekstis.

Teemale ehk juurde vaid seda, et ajakirjandus on naise mõiste avardumisele (isegi, kui see on tarbimisühiskonna ootustest draivitud) tunduvalt rohkem rõhku pannud, kui mehe mõiste avardumisele. Sellest oli möödunud sügisel ka uusmehelikkuse konverentsil pikemalt juttu ning ajakirjandus tunnistas ka ise, et nad on mehest kui ajakirjanduse tarbijast mööda vaadanud, aheldades teda autode, tehnoloogia, mootorpaatide, jahinduse, kalanduse, spordi ja sigarite/viskide külge.

Mingi riigi rahvusvahelise lennujaama ajakirjandusletile lisaks on sotsiaalse konstruktsiooni heaks lakmuseks ka suvalisest ajalehekioskist lugejale vastu vaatav valik – kui rahvusvaheline see on ning kui palju sotsiaalse konstruktsiooni avardumisele see kaasa aitab. Minu kiirvõrdlus viimasest kahest nädalast – London, Oslo, Stockholm, Zürich, Helsinki ja Tallinn näitas, et kõige rahvusvahelisem on Stockholm ning kõige avarama sotsiaalse konstruktsiooniga hakkas silma London, kus suvalises putkas tänaval vaatas vastu hunnitu nishiajakirjanduse valik.

Laienemine maksab. Vaja raha juurde. Maksustame e-mailid ja smsid. Normaalne ajutegevus toodab selliseid ideid?

Mis siin ikka pikalt jahuda. Kohalikud googlepommid on juba end ammendanud,  nüüd oleks aeg midagi suuremat ja mõjukamat korda saata. Näiteks globaalselt  redefineerida mõiste idiot.

G kirjutas:

“gratitude is a currency that acquires value only once it is spent”

Vara, mille väärtus tekib alles teda kulutades, seejuures kartmata, et me milleski ilma jääme.

Kergel hommikujooksul märkasin, et väikelinna majadel on valmimisaastat tähistavad aastaarvud kõik samast kandist – 1906, 1907, 1905, 1908… Atlandi ookeani veerel fjordide vahele peidetud Ålesund põles maani maha jaanuaris 1904 ning rikkad kalurid ehitasid linna uuesti üles. Ja oma ajale kohaselt tehti seda Art Nouveau stiilis. Mitte ainult tänav või kaks vaid üle 700 maja, terved linnaosad koos kirikute, raekoja, börsihoone, kanalite jms Nagu filmis.

Lisaks linnailule on lahe vaadata, kuidas norralased on juba 5 aastat toimunud Innotwni konverentsi esimest korda rahvusvahelisena korraldanud ning learning curvest edukalt välja tulnud. Järgmisel aastal soovitaksin Eestist siia rohket osavõttu – hinna ja pakutava suhe on korralikult paigas.

Paarinädalase vahega on Tallinnas esinemas Robert “Bowling Alone” Putnam ning Stephen “Bowling Together” Coleman. Esimene homsel Avatud Ühiskonna Foorumil, kus teemaks sotsiaalne kapital ning teine siis paar postitust tagasi mainitud TOM juubelikonverentsil e-Demokraatiast. Avatud Ühiskonna Foorumile on praeguseks registreerunuid juba üle 250 inimese, oodata on punnis saali ning pikalevenivaid buffesabasid lõunapausi ajal. Kindlasti on oodata aga kõrgel tasemel debatti kus Putnamiga disputeerivad Mikko Lagerspetz, Aet Annist ja Rein Raud.
Siinkohal ka viited kummagi keeglimänguga vähe kokkupuutuva teose veebidele.

Bowling Together 

Bowling Alone 

Piret Tali kirjutab meesteajakirjadest ja minult telliti lugu naistekatest. Ilmub nädala pärast, seniks väike toimetamata kujul intro kasutusel olnud metoodikast, millega naistekaid lahkasin.

Kohaliku lemmihotelli zum Storcheni Chef Concierge, kes mulle lennujaama vastu tuli ajas silmad punni, kui tema küsimusele: “Mr. Viik, you are travelling this time alone?” vastasin “No Gennaro, my dear, this time I have big bunch of women packed with me”…

Minu hotellitoa topeltlaiale voodile Zürichis on laiali laotatud maikuu peegeldus naistest Eestis aastal 2006. Eeldusel, et konkreetsele sihtrühmale fokuseeritud meedia peaks nii peegeldama kui ka kujundama oma sihtrühma, arenema ja kasvama koos oma lugejatega, on tööreisile kaasataritud naisteajakirjade hunnik vaid tühine pagasi kaalulisa võimaluse eest seista silmitsi poole rahvaga. Sellele vastutusrikkale kohtumisõhtule Eesti naise meediapeegeldusega on eelnenud pikk eeltöö – tutvusin Pühja-Ameerika, Euroopa ja Jaapani meediauurijate mahukate töödega naistarbijatele suunatud meedia kohta (mida kõike ei paku meile Internet Google Scholari vahendusel!), külastasin erinevaid ilu- ja juuksurisalonge tutvumaks nende ooteruumi valikuga (kas tõesti on ajakirjavalikut vaadates meie salongide klientuuri tuumikuks hoopis keskealised soomlannad?), vestlesin sihtrühma esindajatega ääri-veeri juttu naistekatele viies (keegi ei tunnistanud end naistekate mõjusfääri kuuluvaks, kuid leiti, et enamus naisi sellesse kuulub), aeglustasin toidupoode külastades sammu ajakirjanduse riiuli lähistel distantsvaate kinnistamiseks (et kasvõi supermaketi turvatöötajate argielusse väheke vaheldust tuua) ja varustasin end lõpuks ka kotitäie ajakirjadega (kokku 16 naisteka kategooriasse kvalifitseeruvat Eestis regulaarselt ilmuvat trükist).

Ootasin kirevat, killustunud pilti, nagu seda avatud infoühiskonnas elavale Eestile kohane, et seda siis meesstereotüübile kohaselt süstematiseerida ja paika panna. Esmalt rebisin kõigilt ajakirjadelt esikaaned ja seadsin need omaette kollazhiks – 75% ajakirjade ostuotsustest tehtavat just esikaane põhjal. Siis eemaldasin juhtkirjad, et aduda väljaandjate sõnumit. Grupeerisin sisu korduvatesse kategooriatesse ja ennäe imet – jumet hakkaski võtma naisloomust karikeeriv kuvand.

Jätkub järgmisel kolmapäeval EPLis.

Olid ajad, kui sai kangesti punnitatud riigikorda raputada ja uusi ideid ühiskonnaelu korraldamisse. Minu ülestunnistus TOMi saamisloo kohta sai veebi riputatud möödunud aastal.

Nüüd siis 5 aastat juubelit ja tulekul ka temaatiline konverents. Mõned vanad head sõbrad Eestis jälle kohal, Colemani Steve muude seas ;)

Konverentsi kava ja muu info leiab EGA vastavalt lehelt. 

Selleks aastaks igamaine Soome loengutuur selja taga. Auditooriumid isegi kolkaülikoolides aastaga veelgi rahvusvahelisemaks muutunud, Aasiast tuntav tugev Jaapani ning Hiina huvi Soome tasuta kõrghariduse vastu. Pisinipp aga Soomet väisavatele traadita võrgu kasutajatele – kui teie arvuti paugust tugijaama ei näita, kuigi ümbruskond peaks igati WiFikülbulik olema (ülikoolid, kampused, hotellid, restoranid, ärikeskused) siis tasub SSID omal jõul sisse toksida ning nimetada teda “visitor”. Parooli pole vaja. Adminidel kombeks oma külaliste tarbeks mõeldud tugijaamadest mitte avalikult karjuda. Lisaks ülikoolidele oli üllatus leida tasuta ja samas nähtamatu “visitor” jaam isegi Turku raudteejaama fuajeest ning Helsinki Makasiiniterminalist.

Kui mõnel lugejal arvutite toitejuhtmeid vedelemas, siis tannaril hea asja nimel vaja:

Arvutite taastamine on kohe kohe läbi saamas. Aga meil on tekkinud väikseid
takistusi viimaste arvutite ära saatmisega puuduvate toitejuhtmete näol.
Pöördun kõigi poole, kellel on on arvuti toitejuhe üle ja soovib selle
annetada lapse arvutile, siis võib selle tuua robootika laborisse või anda
üle minule ruumis 310

Vaja siis just selliseid kaableid nagu pildil.

Ja täpsemad juhised toitejuhtmete üleandmiseks leiab siit.

Viimaste päevadega tabas mu postkasti ja skype kontot üllatuslik laviin soove Breaking Trendsi New Scandinavia 2006 (ja muid varasemaid) trendianalüüsi teasereid, trailereid ja presekaid saada. Hetkel ligipääs tagatud kokku 143  soovijale. Väike analüüs neist inimestest:

- 83 erasektoris töötavat inimest, neist 35 IT-sektoris, 17 panganduses/kindlustuses, 13 reklaamialal, 8 kaubanduses, 6 telekommunikatsioonis, 6 meedias, 6 tervishoius töötavat inimest ning siis pudinal muid ettevõtlusala inimesi

- mingi 30 tudengi kandis (kellest osa kindlasti ka hea tava kohaselt kuskil tööd vihuvad teha)

- paarkümmend identifitseerimata isikut (mul pole viisakas ju uurida ka, et kes te olete ja miks te neid materjale soovite kasutada) 

- soovijatest oli 2 naisterahvast 

- kindlalt 7 inimest avalikust sektorist ning mõned, kellel on teatud kahtlusevari, et nad teevad vist endiselt tööd  ka avaliku sektori heaks

- 52 inimest, kellega olen varem elus ka suhelnud (enda teada)