Täna Tehnokrati raadiosaates plaan erakondade poolt saabuvateks valimisteks ette valmistatud infoühiskonna poliitikaid analüüsida. Aluseks plaanitakse võtta loomingulise kollektiivi IT-neeger esitatud ning erakondade poolt vastatud küsimused, samuti väärt neegrite läbi surfatud erakondade veebid/valimislubadused.
Mina mängin samal ajal Pärnus tenniseturniiril ja saates osalen ilmselt kaughäälingu teel vaba libero rollis. Mõned esmased märksõnad aga ette – saatejuhtidel mind lihtsam oma plaanidesse seada.
- Kas IT, IKT, infoühiskonna või teadmistepõhise ühiskonna poliitika?
Mida aeg edasi, seda enam nähakse uusi tehnoloogiaid lahutamatu osana ühiskonna arengust ning sestap on hakatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laiemat levikud ja edendamist koondama teadmistepõhise ühiskonna alla. Tõsi, seda küll eraldi alateemana – muidu võib teema liialt hägustuda. Seega ei peaks me ka erakondade valimisprogramme/lubadusi analüüsima pelga IT kaudu vaid nägema plaanitud tegevuste realiseerimise taga uute tehnoloogiate mõju/kasutamist.
- Kas erakonna või erakonda kuuluva solisti poliitika?
Tavaliselt hakkab silma mingi kimp aktiviste, kes konkreetses valdkonnas erakonnasisese poliitika kujundamise ning eestkõnelemise oma asjaks võtavad ning püüavad seda erakonna poliitikat läbivaks muuta a la – kuidas liberaalse maailmavaate järgi kuritegevusega võitlemine ikka peaks käima või kuidas rahvuslik-konservatiivne maailmavaade suhtestub riigikaitsesse? Aja jooksul muutub mõni neist valdkondadest erakonnale “märgilist väärtust” andvaks ning ka muid poliitikaid läbivaks.
On ka olukordi, kus erakonnas mingi konkreetse poliitika laiem nägemus puudub ja usaldatakse ühte-kahte asjatundjat, kes oma seisukohtadega muud erakonda vee peal hoiaks ning augu täidaks. Peavad ju igal erakonnal olema seisukohad hariduse, tööhõive, välispoliitika ja mustmiljon muu teema suhtes. Pink aga teadagi – lühikesevõitu. Ei saa igas valdkonnas täit tiimi platsile saata ning sestap usaldatakse rohkem soliste. See viib üldjuhul ka antud valdkonna “ohverdamiseni” juhul, kui erakond peaks tegelikult võimule tulema. Keskendutakse ikka sellele, mida osatakse ja mis südamelähedana ning see ripatsvaldkond jääb reaalse katteta.
- Kas valimislubadused/programmid on turundus või lahutamatu osa erakonna poliitikast?
No ikka pigem müügi- ja turunduse teenistuses, eks? Mitte alati – just teadmistepõhise ühiskonna esilekerkimine väitlustes ja valijahuvis on tinginud selle, et infoühiskonna teema üldse on erakondades arutusel. Seega nõdlusel põhinev poliitikakujundus, kus peaasjalikult püütakse noppida lühiajalisi võite, kuid seejuures nakkub infoühiskonna teemaga ka pikaajaline poliitika.
- Kas terviklik poliitika või üksikutele detailidele keskenduv poliitika?
Enamjaolt hakkab silma ikka üksikdetaile ja konkreetseid tegevusi sisaldav “pakkumine”. Terviklikus poliitikast ei ole asi just väga kaugel, kuid mina ootaksin lähenemist, kus erakond annab endale (ja avalikkusele) pildi konkreetse valdkonna (nõiteks infoühiskonna poliitika):
- Seadusandlusest ja regulatsioonist
- Juhtimisest
- Strateegilistest eesmärkidest
- Olulisematest tegevustest
- Peamistest partneritest
- Mõjudest muudele valdkonadele ja seotusest nendega
