• ühiskonna asjades kaasa rääkimise barjäär on madalam, kui kunagi varem. seda on võimaldanud vaba ligipääs informatsioonile, info edastamise vabadus ning eneseväljenduse vabadus.
• aastaks 2008 on Internet kujunenud maailmas laiemalt ning ka Eestis peamiseks kodanikuaktiivsust ja kaasamõtlemist kandvaks keskkonnaks. Kõrtsis, kirikus, kodus, raadios, televisioonis ja koolis ka räägitakse, kuid kandva mõte sõnastub ning saab edasi kantud Internetis.
• ei ole olemas ega teki ühte veebilehte, arutelufoorumit või portaali, kuhu kõik huvilised kokku tulevad, et erinevatel teemadel sõna võtta. Tehakse, kui vajadus tuleb ja selline keskkond nagu osatakse. Püütakse oma mõtet levitada ja kui õnnestub, siis tulevad inimesed kaasa ning osalevad. Enamasti ei tule, enamasti pole selles süüdi mitte inimesed, kes ei tule algatatuga kaasa vaid need, kes pole oma sõnumit suutnud selgelt väljendada, kelle ideel pole kandvust või kelle suhtes puudub usaldus.
• valitsuse (selle sõna elluviimise vastutust kandvas tähenduses) rolliks ei ole öelda, et kuulda võetakse vaid rahvalt ametlike valimiste käigus mandaadi saanud kogu ja esindajaid. või et – me siin valitsuses võtsime nõuks ühe portaali teha, kus saate meid (valitsust) huvitavates küsimustes oma arvamust välejndada. Valitsuse asi on leida eri keskkondades õhus olevad teemad ning neid laiema arutelu alla võtta. ka selliseid, mille suhtes on teinekord juba otsus langetatud.
• ühiskonnas seni otsustajate ringi kuulunud inimesi ning nend eloodud institutsioone see muidugi häirib ning seda tuleb mõista – ebamugav on kõigiga kõikidel teemadel miliganes sattuda dialoogi. Soov internetis toimuvat alavääristada, pidades seda mingiks arvutitevaheliseks ja häkkerite loodud parademokraatiaks on küll raugemas, kuid endiselt suudavad 15 inimest, kes virtsa valitsushoone ette kallavad või plakatitega manifesteerivad enam tähelepanu ning kaalukust saavutada kui tuhdanded allkirjad Internetis.
• Internetis kasvava osalusdemokraatia, seehulgas ka millegi suhtes seisukohta võtvad ja kaastoetust koguvad keskkonnad peavad muutuma vastutustundlikeks – vastutust tuleb tunda nii oma seisukoha mõistetavuse, toetajatelt saadud mandaadi kui ka selle mandaadiga tulemuste saavutamise suhtes. Vastasel juhul on toetushääled Internetis devalveerumisele määratud.

Paar formaalset rida ka Medici Effecti teemadel:

Uued ideed ning mittestandardsed lahendused saavad alguse probleemi sõnastamisest ja seniseid lahendusi pakkunud mõtlemismallide kõrvaleheitmisest. Eesti ettevõtlusmaastikule sobib just Medici Efecti mudel, kuna oleme piisavalt väikesed ning paindlikud, samas seisame silmitsi pidevalt muutuses oleva ettevõtluskeskkonnaga, kus paigalseisu enesele lubada ei saa. Meie ärimaastik ja mahud ei lase meil arendada mastaapseid, tuhandete inimaastate arenduspanustust nõudvaid tehnoloogiaid vaid peame olemasolevaid ning tärkavaid lahendusi rekombineerima. Seni on meil vajaka jäänud kahes valdkonna avardamisest – oma mõtlemismudelite ning ärimaastiku avardamisest. Medici Efect võis omal ajal kujutada enesest filantroopsust, investeerimist millessegi, kust kasu ei oodatudki. Innovatsioon tähendab ka tänapäeval seda, et teeme asju, mida me varem teinud pole ning võime seejuures ebaõnnestuda, kuid pidades silmas kasutajat ning tema vajadusi on maandatud suurimad riskid. 

Isiklikud huvid ning kelgumäemälestused kõrvale jättes olen ma sammasriituseid pidanud reliktiks, millekski sajanditetahakuuluvaiks nähtuseiks. Oli selline pompöösne komme kord ja püüame siis seda mõista. Kui vähegi võimalik, siis käituda tänapäeval aga ajastule kohaselt. Taaskasutada, anda uus tähendus, keskenduda sisule, mitte vormile.

Tagantjäreletarkus võib olla täppisteadus, kuid möödunud nädalal kastivaba mõtlemise tähtsust markeerinult tuli kohvipausivestluses välja idee, mis mulle koheselt sümpatiseeris. Mitte ehitada võidusammast vaid muuta mõne olemasoleva objekti või nähtuse tähendust. Teha uus asi, millele keegi teine annab informatsiooni asümmeetria tingimustes alati loojast erineva tähenduse on liialt kerge vastupanu teed minemine, suisa vastustusest kõrvale hiilimine. Tähenduse loomisele keskendumine aga teeniks just seda, mis on edu kriteeriumiks ka infoühiskonnas.

Oleme ise irvitanud endi üle tunnistades, et kui jutuks tulevad kultuur või sümbolid, ei oska me midagi targemat teha, kui käsi kellu järele sirutada ning jälle midagi ehitama hakata. Ehitussõltuvusest tuleb end hakata tasapisi välja harjutama, alustuseks on hea hetk mitte kolme aasta või kahe kuu pärast või pärast seda viimast maja vaid kohe praegu.
Pika jutu lõpuks aga idee ise – nimetada praegune Tallinna Teletorn ümber Iseseisvustorniks. Selleks tuleks Teletorn renoveerida (juba tuli keegi hea inimene välja infoga, et Teletorni remont, misjärel saaks teda taasavada maksaks 75 miljonit krooni), kaasajastada ta ise ning tema ümbrus, kaasates sellesse talgu- ja kodanikupanustuse eri võimalusi.
Meil tekiks linnakeskusest väljapoole jääv, jõuline piirkond vaba aja veetmiseks koos ümbritseva Botaanikaaia ning terviseradadega, koht, kuhu oleks perel minna (muidugi olen ettepanekut tehes isekas ja kujutan end ette sealkandis mõnusasti piknikku pidamas). Iseseisvustorn oleks funktsionaalne ja otstarbekas osa infoühiskonnast, pealegi on meie lähimineviku kollektiivses teadmises just Teletornil konkreetne roll Eesti taasiseseisvumisel. Paistab merele ja Peterburi maanteele juba pikalt kätte, ööseks võiks torn täiendava valgussamba veel taevassegi suunata.

Seega – recycle, reinvent, rebrand, seejuures lõhkumata ja uut ehitamata.

Tähendusloome maailm on piisavalt avar, kui seda lähemalt vaadata.Siin kohal paar Banksyt, keda tuleks Eestisse värskema vaimuõhu saamise nimel kindlasti külalisesinejaks kutsuda.

Muidugi on juba konkursid läbi, riigihanked võidetud ja täna Harju mäest lastega mööda jalutades hakkas silma kahtlane kopp, kes oma teravad hambad irevile ajades juba piidles paremaid palasid künkast, endal diislitoss sumpsist ülbelt haisu ajamas. Mõtelda on aga ikka ning endiselt mõnus ja ideid jagada veel mõnusam. Ideede kohta tagasiside saada aga suurim kompliment igale ideele.

Infoühiskond 2018, raadiointervjuu tarbveks kribatud kiirmõtted
Eeldusel, et Eesti on ka kümne aasta pärast avatud ifoühiskonna osa pole mõtet pikalt vaadata siinseid kohalikke infoühiskonna eripärasid vaid keskenduda sellele, mis leiab aset globalselt ning arvestada, et tõenäoliselt leiab enamus mujal maailmas toimuvat aset ka siin. Globaalselt:

- Infoühiskonda kaasatute arv kahekordistud maailmas järgmise kümne aasta jooksul.

- Traditsiooniline telefoniteenus (PSTN) kaob ning asendub internetipõhiste suhtlusteenustega (reaalajas pilt, hääl, tekst)

- Veebipõhiselt pakutavate (või veebiga tihedalt integreeritud) teenuste hulk kasvab, kasutajad veedavad senise 40 minuti asemel keskmiselt 3 korda rohkem aega internetipõhiseid teenuseid kasutades

- Pakutavate teenuste eluiga kahaneb veelgi. Planeeritavates ärimudelites ei lähtuta pikemast, kui 3 aastasest elutsüklist ning idea-to-market püütakse suruda 3 kuu sisse. Eelduseks kiiret arendamist ning skaleerimist võimaldavate platformide olemasolu.
- Primaarne turnuduskanal on Internet, muud kanalid on toetavas rollis.

- Pakutavate teenuste hulga kasvuga seoses muutub oluliseks küsimus – millisel avatud ning teenusepakkujatele/kasutajatele mugavaimal platformil see kõik toimub – MS, Skype, Google, kuid võimalik, et ka mõni muu, näiteks tärkav avatud lähtekoodi koostöökogu. Platform tähendab aga mitte enam pelka tehnoloogiat vaid kliendibaasi – aktiivset, maksekanalitega seotud kliendibaasi.
Peale on kasvanud ning täisealiseks saanud põlvkond, kes pole mitte õppinud arvutit, internetti või mobiili mingil hetkel kasutamna vaid on sündinud keskkonda, kus uued tehnoloogiad on nende ümber ning nende suhtestumine on uutesse tehnoloogiatesse ka teine. Sõnaga – mina ja tehnoloogia oleme üks. tehnoloogia on minu osa.

ÜRO eriorgan püüab infoühiskonna turvalisuse ja regulatsiooniga seotud küsimusi hallata, võimalik, et selleks seatakse avaram mandaat ITUle, kuid seda alles organisatsiooni reformimise järel. Rahvusvahelise koostöö koordineerimiseks ei piisa enam reaministeeriumi ponnistustest vaid välisministeerium on selle 1. ja 2. büroo kõrvale tähtuselt tõstnud, seesama puudutab ka reaalset aega ning vahendeid, mis infoühiskonna rahvusvahelisse koostöösse pannakse.

Haridus ja innovatsioon 2018

Aastaks 2018 on Eesti kõrgharidussüsteem läbi käinud demograafilisest mõõnast tingitud kriisi (mis on omakorda otsaga teadussüsteemi ning tööturgu mõjutama hakkamas) ja sellst ellu jäänud. Tugevamaks saanud. Kõrgharidust antakse personaalsemalt, tudengite arv õppejõu kohta on langenud, samas on kadunud sisuliselt “koosseisulised õppejõud” ning tipud loevad kõikjal. Täiendkursuste ning tasemeõppe vajadustega arvestamiseks on pool igast semestrist üles ehitatud nädalastele intensiivkursustele, mille käigus võetakse 1-2 ainet. varahommikusele grupitööle jaärgeb tipplektori loeng, seejärel individuaaltöö, seminar, mida aitab tipu assistent läbi viia, grupitöö, harjutus/kontrolltöö ning õhtune iseseisev töö. Nädalaga on “moraal ja eetika” ning “20. sajandi inglise filosoofia” hinnaga 4 ETC läbi võetud…

Aatal 2010 on parim aeg minna teist kõrgharidust omandama ning seda paljud ka teevad (küllap mõeldakse selleks ajaks mingi lahe seadusmuudatus välja, mille sisuk see, et päevases õppevormis kõrghariduse ajaks on kinisvara laen riigi toel ajatatud), millest omakorda sünnib ainult head ka tööturule. Kaks kõrgharidust normiks, täpsemalt siis teadmiste upgrade. Eelmine versioon niigi paljudel pärit ajast, kui Kerem andis sotsialistlikku poliitökonoomiat…

Innovatsioonisüsteemi mõjutab aga mitte niivõrd süsteem ise vaid olulisim sisendfaktor – ettevõtlikud ja uute ideedega inimesed. Miks nad peaksid aga oma äri Eestis(t) ajama, sellele küsimusele mul küll vastust pole kuskilt võtta…

Praeguseks ilmselt juristid ja kohalikud kriminaalpolitseilased juba asja kallal tegutsemas – kui reedel ennustasin, et libabroneerija võetakse rajalt maha tundidega, siis hetkel tuleb stopperi asemel hakata pettuse vastu võitlemiseks aega kalendriga hakata mõõtma.

Analoogilised teenused on olnud, on praegu ja saavad ka tulevikus olema hõlpsalt rünnatavad libapakkujate poolt, samas on ka neile lihtne järele jõuda, kuid olulisim – tagada tuleb ka nende libapakkujate kiire ja tõhus rajalt maha võtmine.

Education tema kontekstis kui valmistoodete müügile keskenduv institutsioon.

Robotid võistlevad kombineeritud alal, milleks on takistusriba läbimine ja köieronimine.

Robot peab:

1.       startima oma algpositsioonilt;
2.       leidma üles köie otsa;
3.       ronima mööda köit üles 2.45 meetri kõrgusel oleva tähiseni;
4.       seisma tähisega E puutes olles vähemalt 5 sekundit.

Tänane hommik laboris, kohe hakatakse roboteid kastidesse pakkima. Häälestamine vaenlase territooroumil nõuab ka oma aja, stardini on 5 tundi…

Viimast esikohakandidaati teibitakse ja liimitakse kokku tagasi.

Kui meil vigisetakse selle üle, et EMT laseb läbuportaalil Rate meie niigi õhukest moraali- ja eetikatekki augulisemaks närida, samas pole EMTi juhid Rate teemal avalikult välja astunud, siis Bill Gates ei häbene esimesena Seattles bloodbath meets hyperviolence mängu üle anda.

Kas maailma jääb pärast Halo 3 samasuguseks? Kas mingil hetkel hakkavad õpetajad koolis 30 sekundiliste, adrenaliini verre paiskavate ja pulssi üles kruvivate sekvenssidega teadmisi jagama?

Kui iga Hollywoodi A filmi juures teevad tööd sadakond juristi, siis selle mängu juures on tööd teinud mitusada psühholoogi. Aasta-kahega käivad Halo 3 mindsetting raamistikust läbi kuskil 300 miljonit inimest maailmas ja pole mõtet rääkida, et “see meid ei mõjuta, sest see on ainult mingi arvutimäng”. Mõjutab küll. See meid mõjutabki, kusjuures.

Küllap homme leiame aga innustunud kohaliku ajakirjaniku, kes teatab, et lisaks PJ Harveyle meeldib Arvo Pärt kangesti ka Marty O’Donnellile, kes Halo soundtracki kirjutanud. On mille üle uhke olla?

Baltic Challenge annab oma auhinnad tänavu üle Tallinnas ja mida paremat võiks me oma ääretus suremeelsuses teha, kui tunnustada mõne muu riigi infoühsikonna algatusi :)))

See ei tähenda, et tänase peva ja homse joksul ei võiks mõnda meie algatust zhüriile närimiseks ette sokutada – laste aga käia, ülesandmise kohta leiab infot siit.

Möödunud aasta auhinnatseremooniast Riias on jäänud pildile ka osa meie back-office tiimist koos EUR 5000 tshekiga. Sel aastal summa sama, kuid tshekk ise suurem.