LNR BLG

Kui teie telefoni ekraanile peaks lähipäevil jõudma teade “free secondary education and prosperity for all”, on see pärit Ugandas paari päeva pärast kulmineerivate presidendivalimiste kampaaniast. Yoweri Museveni kampaania tulistab valimatult mobiilikasutajaid, rahvusest, operaatorist ja senisest poliitilisest eelistusest sõltumata. Mesisemad kiiduteated kirjeldavad vastaskandidaati Kizza Besigyet. Ning teade “One Uganda One People” kutsub “Forum For Democratic Change” kandidaati eelistama. National Resistance Movement kutsub oma veebilehel kodanikke oma eelistustest teada andma teistele mobiilikasutajatele alloleva bänneriga.

Valgevene opositsiooni kandidaat Milinikevitsh plaanib aga märtsis toimuvate valimiste võtsimiskahtluse korral kävitada sms-revolutsiooni, kutsudes inimesi massirahutustele just mobiilside vahendusel.

Ungaris nõuavad konservatiivid, et valimiskampaania perioodil annaks operaatorid parteidele tasuta sms saatmise võimaluse, et “jõuda vaegkuuljateni”.

Hamasi hiljutises valimisvõidus mängis kindlasti oma rolli ka oskuslik sms-kampaania.

Malta euromüntidele kristlike motiivide kuvamise ning sellest ideest solvatud inimeste vaheline sms-sõda käib praeguseni.

Lõuna-Aafrika praeguseid valimiskampaaniaid iseloomustab nii Democratic Alliance liidri Tony Leoni kõnede podcasting, sms-kampaaniad on kasutusel kõigil parteidel.

Aitab näidetest – nüüd aga neid pisikesi näiteid ühendava mõiste – motsioloogia juurde. Novembris 2005 peeti The Royal Society for the encouragement of Arts, Manufactures and Commerce saalis loengupäev motsiloogia teemadel. Peaesineja Joe Trippi, Howard Deani kampaaniajuht, kes usub mobiilitehnoloogia ja ajaveebide mõjul toimuvasse demokraatia revolutsiooni. Seal loengus kirjeldati siis ka selline mõiste nagu mociology:

is defined as the study of human behaviour in a mobile world and the study of mobile device/phone lifestyles.

Eeltoodud näiteid arvestad paistab see tärkav distsipliin olema muutumas juba peavoolu teemaks ja oma kunagise värskuse ning uudsuse asemel hakkab prevaleerima hoopis kaalutletud strateegiline lähenemine mobiilühiskonna inimkäitumise analüüsile.

Miks neil kõigil telefonid käes on ja tuju hea?

Nad mängivad Mobi sms-mängu innovatsiooniteadlikkuse tõstmise kampaania Hea Eesti Idee avaüritusel täpselt aasta tagasi. Saadetud sms purustas seniste arusaamade kivimüüri innovatsiooni teelt ja Reaalkooli seinale animeeritult kasvas sealt välja sädelev ja kirgas Eesti tulevik. Head esimest HEI aastapäeva!

Kettkirjade ajalugu ulatub kindlasti aastasadade taha. Üldjuhul on pakutud kettkirjade edastajatele kas lunastust või materiaalseid hüvesid ning kettkirja edu sõltub paljuski motivatsioonitegurist kirja edastamise eest ning teisalt siis edastamise raskusastmest. Leo Võhandu joonistaks kohe lambist ilmselt nendevahelise logaritmilise seose tahvlile.

Möödunud nädalavahetusest pärinevaid põlevate Taani saatkondade pilte nägite uudistes? Tõsiasi on, et sellises ulatuses rahutusi ei käivitanud mitte pelgalt karikeeritud Muhamed vaid miskit enamat. Selleks osutus egiptikeelne sms-kettkiri, mis väitis, et laupäeval leidvat Kopenhaagenis aset koraani põletamine protesteerimaks Taani kauba boikoti vastu. Teate edastajatele lubati tavakohast lunastust.

Hetkel on sealmail tegutsevad mobiilioperaatorid asja kõrvalt pealt vaadanud, sama on juhtunud muude massiliste kettlaimukirjadega, olgu kasvõi põhjanaabrite presidendivalimiste aegne kettkiri, millele möödunud nädalal viitasin.

Asuda massikirju peatama? Kuidas aru saada, et massikiri läks just käima? Kuidas tärkavat kampaanialaviini peatada? Tehniliselt võiks päris mitmeid lahendusi olla, kuid seni pole klientide sõnumite sisusse sekkumist peetud valitsuste poolt oluliseks teemaks.  Väidan aga, et see saab olema teemaks ilmselt lähima kuu jooksul, sest analoogseid kettsmskampaaniaid mis lähevad käima eiteakust ja lõpevad näiteks massirahutusega, on näidanud oma senist edukust ja saavad jätkuma.

Hommikul rongis nägin esimest korda 3G mobiilivõrgu kõrge lisaväärtusega rakendust. Somaalia päritolu Nomi, kes viipekeeles end kurttumma isa tõttu koduselt tunneb, töötab sotsiaalhoolekandes ning enamus tema hooldatavatest kurtidest/tummadest Stockholmis on temaga ühenduses videomobiiltelefoni kõne kaudu. Viiplemine kõne osapooltele selge, väikese mööndusena kasutatakse vaid ühte kätt (teises telefon) ning paari kuuga on ühekäeviiplemise kommuunil tekkinud jubaa oma lisasläng, täiendav väljendvara.

Mobiiliga rongis tehtud pildil lepib Nomi kokku oma hoolealustega kohtumispaika linnas.

Londoni West Endi Nationali järjekordne julgustükk on Gogoli "Revident" tükkideks võtta ja "The UN Inspector" nime all suveks ooper lavastada.

Eelmise suurema häda said nad kaela, kui Nationali uue juhi Hytneri õhutusel Jerry Springeri nimelise ooperitüki tegid. Praegu Inglismaal tuuril olev ooper on saanud kriitikultelt juba 14 eri auhinda ning vähemalt kolm kohtuasja kristlikelt usuliikumistelt. Päris Springer, kes olla Edinburghi Festivalil omanimelise ooperi kontsertversiooni näinud, naerab ilmselt heast meelest pihku. Kuuldavasti läheb Jerry Spinger The Opera tänavu sügisel Broadwayle sealse publiku usunärvi proovile panema.

San Jose, Califonia ettevõtet Immersion tasub silmas pidada haptika arengust huvitatutel. Kompamismeelte kaudu täiendava lisaelamuse andmise pioneeridena litsentseerisid nad kümnekonna aasta eest oma esimeste patentide hulka kuulunud force feedback joysticki personaalarvutitele. Praegu on Immersion vastavas valdkonnas sisuliselt monopoli situatsioonis, kaitstes oma patentide portfelliga kogu turgu.

Aasta tagasi edastati avalikkusele teade, et nad on Samsungile litsentseerinud haptiliste lisaseadmete võimalused mobiiltelefonidele. See näitab nende täit dominantsi vibreerivate vidinate maailmas, kuna Samasung katsetas vibreerivate telefonide valdkonnas esmalt ise ning koos kohalike firmadega. Paistab, et patendijuristide piiramisrõngas sulgus lõplikult aasta 2003 lõpus ja jaanuaris 2004 võisid Immersioni aktsionärid rõõmu tunda mobiiliturul olulise vallutuse üle. Samsung lubab oma vibravõimelise mobiiltelefoni turuletoomisest aga järgmisest kuust.

Östen Mäkitalo, kes pidavat koos hulga Rootsi IT firmadega Kontakt 2005 ajaks Eestisse tulema, rääkis kümmekond aastat tagasi vibrosõnumitest, mis täiendavad mobiiltelefonide kasutajaliidest. Näis, kas Samsungi haptiline mobiiltelefon jõuab Eestisse enne teda.

Pöördarenduse derivaate haptika vallas tasub aga oodata – Samsungi saaga vibroteadetega on kuumaks teemaks India ja Lõuna-aasia meedias ning küllap sealsed kuumad arendajad võtavad sellest tuld. Muu hulgas Samsung ja tema peatne haptiline mobiilfelefon teemaks ka New Scientistis.