LNR BLG

KUKU raadio 2008 + 10 nädalasse olen pidanud paar sisendit andma.

Infoühiskond 2018, raadiointervjuu tarbveks kribatud kiirmõtted
Eeldusel, et Eesti on ka kümne aasta pärast avatud ifoühiskonna osa pole mõtet pikalt vaadata siinseid kohalikke infoühiskonna eripärasid vaid keskenduda sellele, mis leiab aset globalselt ning arvestada, et tõenäoliselt leiab enamus mujal maailmas toimuvat aset ka siin. Globaalselt:

- Infoühiskonda kaasatute arv kahekordistud maailmas järgmise kümne aasta jooksul.

- Traditsiooniline telefoniteenus (PSTN) kaob ning asendub internetipõhiste suhtlusteenustega (reaalajas pilt, hääl, tekst)

- Veebipõhiselt pakutavate (või veebiga tihedalt integreeritud) teenuste hulk kasvab, kasutajad veedavad senise 40 minuti asemel keskmiselt 3 korda rohkem aega internetipõhiseid teenuseid kasutades

- Pakutavate teenuste eluiga kahaneb veelgi. Planeeritavates ärimudelites ei lähtuta pikemast, kui 3 aastasest elutsüklist ning idea-to-market püütakse suruda 3 kuu sisse. Eelduseks kiiret arendamist ning skaleerimist võimaldavate platformide olemasolu.
- Primaarne turnuduskanal on Internet, muud kanalid on toetavas rollis.

- Pakutavate teenuste hulga kasvuga seoses muutub oluliseks küsimus – millisel avatud ning teenusepakkujatele/kasutajatele mugavaimal platformil see kõik toimub – MS, Skype, Google, kuid võimalik, et ka mõni muu, näiteks tärkav avatud lähtekoodi koostöökogu. Platform tähendab aga mitte enam pelka tehnoloogiat vaid kliendibaasi – aktiivset, maksekanalitega seotud kliendibaasi.
Peale on kasvanud ning täisealiseks saanud põlvkond, kes pole mitte õppinud arvutit, internetti või mobiili mingil hetkel kasutamna vaid on sündinud keskkonda, kus uued tehnoloogiad on nende ümber ning nende suhtestumine on uutesse tehnoloogiatesse ka teine. Sõnaga – mina ja tehnoloogia oleme üks. tehnoloogia on minu osa.

ÜRO eriorgan püüab infoühiskonna turvalisuse ja regulatsiooniga seotud küsimusi hallata, võimalik, et selleks seatakse avaram mandaat ITUle, kuid seda alles organisatsiooni reformimise järel. Rahvusvahelise koostöö koordineerimiseks ei piisa enam reaministeeriumi ponnistustest vaid välisministeerium on selle 1. ja 2. büroo kõrvale tähtuselt tõstnud, seesama puudutab ka reaalset aega ning vahendeid, mis infoühiskonna rahvusvahelisse koostöösse pannakse.

Haridus ja innovatsioon 2018

Aastaks 2018 on Eesti kõrgharidussüsteem läbi käinud demograafilisest mõõnast tingitud kriisi (mis on omakorda otsaga teadussüsteemi ning tööturgu mõjutama hakkamas) ja sellst ellu jäänud. Tugevamaks saanud. Kõrgharidust antakse personaalsemalt, tudengite arv õppejõu kohta on langenud, samas on kadunud sisuliselt “koosseisulised õppejõud” ning tipud loevad kõikjal. Täiendkursuste ning tasemeõppe vajadustega arvestamiseks on pool igast semestrist üles ehitatud nädalastele intensiivkursustele, mille käigus võetakse 1-2 ainet. varahommikusele grupitööle jaärgeb tipplektori loeng, seejärel individuaaltöö, seminar, mida aitab tipu assistent läbi viia, grupitöö, harjutus/kontrolltöö ning õhtune iseseisev töö. Nädalaga on “moraal ja eetika” ning “20. sajandi inglise filosoofia” hinnaga 4 ETC läbi võetud…

Aatal 2010 on parim aeg minna teist kõrgharidust omandama ning seda paljud ka teevad (küllap mõeldakse selleks ajaks mingi lahe seadusmuudatus välja, mille sisuk see, et päevases õppevormis kõrghariduse ajaks on kinisvara laen riigi toel ajatatud), millest omakorda sünnib ainult head ka tööturule. Kaks kõrgharidust normiks, täpsemalt siis teadmiste upgrade. Eelmine versioon niigi paljudel pärit ajast, kui Kerem andis sotsialistlikku poliitökonoomiat…

Innovatsioonisüsteemi mõjutab aga mitte niivõrd süsteem ise vaid olulisim sisendfaktor – ettevõtlikud ja uute ideedega inimesed. Miks nad peaksid aga oma äri Eestis(t) ajama, sellele küsimusele mul küll vastust pole kuskilt võtta…

Ilmunud ükspäev nädalalehes Eesti Ekspress kuulutus, kus kutsuti inimesi Riiga filmi “Magnus” vaatama ning Reval Hotel Latvijas soodsalt ööbima. Juhtumisi sattus silma, et kuulutusel oli Revalhotelsi ametliku veebilehe aadressi http://www.revalhotels.com asemel peaaegu samasugune, kuid ainsuses olev ja .lv lõpuga veebiaadress. Sellelt aadressilt pääses edasi kenasti hotelli tutvustava ja broneerimist võimaldava veebileheni, mida peab igati respektaabel majutusbroneerija CityBreak. Hotelli kirjeldus, broneerimine, maksmine – kõik toimib, kuid paraku pole kõigel sellel hotelli tegeliku operaatoriga mingit pistmist.

Praeguseks ilmselt juristid ja kohalikud kriminaalpolitseilased juba asja kallal tegutsemas – kui reedel ennustasin, et libabroneerija võetakse rajalt maha tundidega, siis hetkel tuleb stopperi asemel hakata pettuse vastu võitlemiseks aega kalendriga hakata mõõtma.

Analoogilised teenused on olnud, on praegu ja saavad ka tulevikus olema hõlpsalt rünnatavad libapakkujate poolt, samas on ka neile lihtne järele jõuda, kuid olulisim – tagada tuleb ka nende libapakkujate kiire ja tõhus rajalt maha võtmine.

Keskkooli ajal sai lintmakilt neid muidugi kuulatud une alla ja peale. Lives aga ei kunagi. Eile lõuna paiku hakkasid silma paar piletipakkumist – hinnaga kuskil 5.000 krooni kanti, kuid paar tundi enne kontserti oli juba igati normaalsesse sektorisse koht sebitud ja oleks veel paar juurde saanud, kui vaja. Hindaväärt kontsert. Eilne avalugu Good Times Bad Times oli just kuueteistaastasena murtud südand polsterdades hindaväärt muusika olnud:

Sixteen: I fell in love
With a girl as sweet as could be,
Only took a couple of days
Till she was rid of me.
She swore that she would be all mine
And love me till the end,
When I whispered in her ear
I lost another friend.

Aasta 2007 jääbki meelde vanade peerude väga heade taasühinemistena ning lapsepõlve iidolitest peaks veel nüüd ka Pink Floydi live ära ootama.

Algkooli jõululaadale sai hunnik lussebullasid tehtud ja lisaks tekkis pisike referaat selle Põhjamaa jõulukombe kohta. Safranisaiakste retsept ja valmistamisõpetus allpool.

Safranisaiakesi valmistatakse Põhja-Euroopas Luutsinapäeval, 13. detsembril. Eestis on luutsinapäeva e. luutsipäeva tähistatud eelkõige rannarootsi aladel. Vanarahvas ütles:”Mart matab, Kadri katab, Luutsi tuleb luuaga, Toomas tuiskab taga täis”

Põhjamaades algab luutsinapäeval jõulude tähistamine – koristatakse ning kaunistatakse kodusid. Linnades ja külades korraldatakse rongkäike, mille eest kõnnib küünaldega ehitud ja igihaljast krooni kandev valges kleidis neiu, tema järel tähepoisid ja head jõuluvaimud. Lauldakse tundtud Napoli laulu “Santa Lucia”

Lucia elas 3. sajandil Sitsiilias, Sürakuusas ühes jõukas perekonnas. Lucia soovis palju head teha ja varandust vaestega jagada. Lucia nimi tähendab valgust, valgusekandjat. Ta on pimedate ja silmahaiguste käes kannatavate inimeste kaitsepühak.

Retsept ja valmistamine (umbes 30 mõnusat ja pehmet lucia saiakest)

▪ 50 g pärmi
▪ 100 g võid
▪ 5 dl piima
▪ 250 g kohupiimapastat
▪ 2 pisikest pakki safranit, kokku umbes 1 gramm
▪ 1 1/2 dl suhkrut
▪ 1/2 tl soola
▪ umbes 17 dl nisujahu
▪ rosinaid 1 korralik kuhjaga peotäis
▪ 1 muna

Lahusta pärm väheses käesoojas vees (pärm hakkab paremini kerkima, kui sutsa – umbes pool teeslusikat suhkrut lisada). Sulata või ning lisa käesoojaks aetud piim suuremas kausis, kuhu hiljem taina kerkima jätad. Lisa lahustatud pärm ja sega korralikult läbi. Nüüd lisa kohupiimapasta, suhkur, sool, safran ning jahu ja sega valmis saiataigen. Jäta ta umbes 30 minutiks soojemasse kohta kerkima. Ahi kuumuta umbes 200 -225 kraadini. Lõika tainast välja sellised parjaja viineri suuruseks vormitavad tükid ja vormi  valmis S kujulised saiakesed, kaunista rosinatega ja jäta ahjuplaadile veel 10-20 minutiks kerkima. Enne ahju panemist pintselda lahti klopitud munaga üle ja küpseta 5-7 minutit. Ahjaa – pärlsuhkrut võib ka enne ahju panemist saiakestele peale raputada.

Mikko Hyppöse avalik loeng küberkuritegevusest.

Education tema kontekstis kui valmistoodete müügile keskenduv institutsioon.

Robotexi tänavune ülesanne polnud kergete killast:

Robotid võistlevad kombineeritud alal, milleks on takistusriba läbimine ja köieronimine.

Robot peab:

1.       startima oma algpositsioonilt;
2.       leidma üles köie otsa;
3.       ronima mööda köit üles 2.45 meetri kõrgusel oleva tähiseni;
4.       seisma tähisega E puutes olles vähemalt 5 sekundit.

Tänane hommik laboris, kohe hakatakse roboteid kastidesse pakkima. Häälestamine vaenlase territooroumil nõuab ka oma aja, stardini on 5 tundi…

Viimast esikohakandidaati teibitakse ja liimitakse kokku tagasi.

Ostuvaba päeva üks parimaid tarbimisallumatuse kampaaniaid toimus sel aastal Londonis, kus inimestele pakuti tasuta proovida mittemidagit. Kui nüüd sutsa järele mõelda, siis tavatarbimisest erineb see vaid selle poolest, et igpäevaselt oleme harjunnud raha andma eimillegi eest, sel juhul saime seda eimiskit tasuta.

Tarbimise piiramine jõulueelsel kuul on väljakutse, vaimne pingutus, kus igalaupäevane vahelaager tuleb veeta läheneva kinkimiskohustusega organismi kohandades. Vahelaagriks on hea koht Uuskasutuskeskus. Allpool püüan M-le põhjendada, miks nende ideed usun.

M: 12:45:02
ootan sinult tsitaat taaskasutuse kohta ja pilti (R’iga tegemisel oleva kampaania jaoks)
Linnar Viik: 12:46:08
nonii – mis see tsitaat peaks siis korda saatma?
kutsuma inimesi Uuskasutuskeskusesse?
väärtushinnanguid muutma?
mida mina, väike sipelgas, saan korda saata teie Suure Missiooni heaks?
:)
aita, siis püüan aidata
M: 12:47:39
:)
eesmärk on jah inimesi uuskasutama ärgitada
ikka rohkem ja rohkem
et enne kui tarbid, mõtle
Linnar Viik: 12:51:34
mul on endal üks mõte kasutusel – asjad on õnnelikud, kui nad saavad teha seda, mille jaoks nad on välja mõeldud ja loodud. kui minul mingit asja vaja enam pole, kuid mind on see asi hästi teeninud, siis ei tohi ma teda õnnetuks teha ja tühjalt vedelema jätta vaid pean leidma talle võimaluse uuesti oma loomupärases tegevuses õnnelikult särama hakata. arvutitele meeldib üle kõige arvutada, nugadele lõigata, autodele mootori mürnial sõita ja diivanile meeldib, kui nende peal istutakse. uuskasutus on minu rahulolu ja asjade õnnelikuks tegemise missioon :)
kas sellest mõttekäigust saaks tsitaadi vormida?
M: 12:52:08
:D
väga hästi saame selle ära kasutada
ilus mõte
ja pildi saadad ka mulle?
Linnar Viik: 12:53:07
uuskasutuskeskus on nagu koerte varjupaik – seal on palju õnnetuid asju, kes mäletavad õnnelikke hetki oma elus, kui neil oli pere
Linnar Viik: 12:53:22
kaupluses olevatel uutel asjadel elu ei ole. asjad sünnivad ostu hetkel ja tarbija võtab ostutoiminguga vastutuse asja ee. osta vastutustundlikult.

Sorry, et enne asi veebis ei olnud. Ju laupäevaks on Google selle minu nime ja küpsise peale juba ära indekseerinud, teinekord lihtsam leida. Asi lihtne tegelikult.

Vaja on

300 g tumedat shoksi
450 ml fariinisuhkrut (seesama, millega tavaliselt mojitot oled teinud ja mida ikka veel millegipärast kapis vedeleb)
150 ml harilikku suhkrut
200 g võid
600 ml kaerahelbeid (vabalt võib ka kiirkaerahelbeid olla või kiir- ja harilike segu)
100 ml jahu
2 muna
1 tl soola
1 tl soodat/küosetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut

eriti kaval tüüp võtab väheldase apelsini, riivib koore ära ja pigistab mahla ka veel välja. mis üle jääb, selle viskab ära.

siis on vaja ahju ka, nii umbes 200 kraadise hingesoojaga.

jahu, sool ja sooda kokku segada. las nad natsa olla omaette

siis segada kokku suhkrud ja sulatatud või. lase ka olla rahulikult. kui kaval tüüp oli apelsiniga miskit teinud, siis tasuks just nüüd riivitud koor ja mahl sinnasamasse juurde segada. tekib mingi jura, millest tasub lapsed eemal hoida. mis nad ikka sellest ära sõõvad.

siis on aeg küps, et shokolaad peeneks hakseldada. õni väikse küüne suurune tükk ei tee paha, kuid enamasti võiks ikka väike puru olla. lapsed on nagu kaarnakari nokkimas. miksit ei aita,. tuleb veel 50 grammi shoksi juurde lõigata või lapsed õue mängima peletada.

Aga nüüd läheb lahti. klopi munad kergelt läbi ja sega kaerahelbed hulka. uskumatu, kuid tekib mingi haige möga esmalt. siis ajad jahusegu haigele mögale hulka. asi sellest paremaks ei lähe. teine tera tuleb aga, kui nüüd suhkru ja või jura juurde sega. selleks ajaks oled aru saanud, et lusikad, tainalabidad ning muud tainategemise esteetilised riistad on olnud mõttetud ja asud asja kallale käsitsi. kohe niimoodi, et surud kohe peost selle taina läbi nii, et sõrmede vahelt läbi pressib. ilus tainas juba, eks? sega shokolaadipuru ka hulka ja mösserda ikka kõik peo vahelt läbi.

taigen on sellega valmis ja maitsev ning hästilõhnav ka seejuures.

nüüd pole muud, kui ahjuplaadile küpsetuspaber ja sellised noh, squashipallist sutsa pisemad tainajunnid teha ja ahjuplaadile panna. võid laiaks neid ka litsuda plaadi peal, kuid eks nad kuuma kläes ka ise vajuvad lössi. nüüd plaat ahju kuskil 8-10 minutiks. ahjust välja võttes on nad pehmed – lase jahtuvad, siis lähevad tahedamaks. mina vaatain ise tavaliselt nii, et kui küpsis alt on sutsa pruunikaks tõmmanud (pistan noaotsa ala ja kergitan sutsa), siis on valmis ja ahjust välja. see juhtub vahel isegi mingi 7-8 minuti peal. kui küpsis on jahtunud, saad ta paberi pealt krõpsti kätte ja kohe suhu. teine ka. üle nelja normaalne inimene neid suhu ei mahuta, siis saad panna juba kandikule või mingi taldriku peale ka. ööseks (kui neid on alles jäänud selleks ajaks) olen kile peale tõmmanud – oi kus siis on hommikul kohe eriliselt muredad. näppudega on nii, et need jäävad küpsist süües shokolaadiuseks, seega tasub peale söömist nad pükstesse kiiresti puhtaks pühkida, muidu jääd kohe vahele.

Nädala paaikapanija tiitli saab Juan Carlos. Üks lause aasta-paari jooksul õiges kohas võib piisav olla, et kanda oma tiitel välja ning ühendada (vähemalt päevaks-paariks) rahvas.