Archive for February, 2005

Katteli torm pajas, täpsemalt siiski teeklaasis

Monday, February 28th, 2005

Rainer Katteli arvamuslugu Eesti Päevalehes "Enesetapjalik
majanduspoliitika"
kogus südaööks EPL Onlines juba üle 40 kommentaari ning
õhtuks kujunes sellest tänavuse aaasta enimkommenteeritud artikkel. Pikemas
perspektiivis on muidugi müsteeriumikultusliku Eesti netipubliku hulgas
tähelepanu- ja osalusliidriks augustikuine intervjuu teadjamehe Vormsi
Ennuga. Kust siis selline lugejahuvi majanduspoliitika suhtes?

Majanduspoliitilise doktriini muutus on meil formaalselt muidugi juba aset
leidnud, kui loiu disussiooni, vähese osavõtu ja madala hääleaktiivsusega
Riigikogu kiitis detsembris 2001 40 poolt ja 1 vastuhäälega heaks Eesti
Teadus- ja Arendustegevuse strateegia 2002-2006 "Teadmistepõhine Eesti".

Mõni arvas, et tegu on teadlaste riigieelarve survestamise maffiaga, teise
jaoks üks strateegia paljudest – sisu oli aga dokumendil lihtne – senine
majandusmõtlemine on end ammendanud, tootlikkuse kasv on pidurdunud,
lisandväärtuse kasv aeglustunnud, eksport madal ning kasvu allikaks peab
saama võrdne ligipääs uutele teadmistele ning soodustada tuleb
innovatsiooni. Toonane esimene versioon saab peagi täienduse uue
strateegiaga
, kolm vihast noort meest – Marek Tiits, Rainer Kattel ja Tarmo
Kalvet (neljas musketär kaardiväe leerist on Tarmo Pihl) on suutnud viimase
paari aasta jooksul majanduspoliitilisele mõtlemisruumile suuremat mõju
tekitama hakata, kui senine Teaduste Akadeemia ning Teadus- ja
Arendusnõukogu
kokku.

Kommentaariumis on neid süüdistatud küll schumpeterismis, küll porterismis,
perezismis ning seda õigustatult. Eesti hetkeolule kohaldatud moodsamat
mõõtu mõtlemises ja väärtusruumis argumenteerivad nad terviklikult. Senise
majanduspoliitilise doktriini vaidlustajate tõsisem coming out from closet
oli "Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuväljavaated", mida Marek
toonase TANi sekretariaadi juhatajana sai osavalt ka TANi ette lugemiseks
torgata. Ei mingit erilist reaktsiooni.

Järgmine mahukam seisukohavõtt oli aastal 2004 ilmunud
"Teadmistepõhine majandus ja majandusareng Eestis" ning praegu puhkenud
diskussioon ongi mingiks vahelüliks viimase uuringu ning peagi ilmuva "Made
in Estonia" vahel. Tõhus tiim, respect.

e-Demokraatia seminar aprillis

Monday, February 28th, 2005

Kui Kostunica laseb, siis osalen Begixi derviaadi tutvustamisega eGA seminaril. Värskema info kohaselt asukoht siiski meie maja Neosaalis.
Hetkeseisu kohaselt ajakava järgmine. Uut ajakava seisu peegeldab aga link eGA veebis.


e-Demokraatia seminar
7. – 8. aprill 2005
IT College, Neosaal  Tallinn, Hotell Radisson SAS 24.korruse konverentsisaal


Neljapäev, 7.aprill

14.00 Seminari eesmärgist – eGA esindaja
Osavõtjate tutvustamine

14.30 E-demokraatia hetkeseis ja väljavaated
Tasakaalustatud e-riigi kontseptsioon – Linnar Viik
Riigikogu visioon e-osalusest
Valitsuse visioon e-osalusest
e-hääletamine – Ülle Madise

16.15 Kohvipaus

16.30 Rühmatöö “Kuidas süvendada kodanike ja avaliku võimuga e-dialoogi”
17.30 Paneeldiskussioon rühmatöö raportööride ja avaliku võimu esindajate osavõtul
18.00 Päeva kokkuvõte


Reede, 8.aprill

9.00 Informatsioon ja ualdus osalusdemokraatia eeldusena
Avalik teave ja selle kättesaadavuse tagamine – Ivar Tallo
Privaarsuse kaitse Internetis –

10.30 Kohvipaus

11.00 Online osaluse põhimõtted ja näited
e-konsultatsioonidide metoodika – Liia Hänni
TOM –
Läti portaali Politika kogemus – Krista Baume

13.00 Lõuna

14.00 Uue meedia roll avaliku arvamuse kujundamisel
Internet ja poliitiline kommunikatsioon – Tarmo Tammerk
Virtuaalse dispuudi tehnikad – Peeter Marvet

15.30 Kohvipaus

16.00 Rühmatöö “Uue meedia võimalused ja ohud poliitilise debati kujundamisel ”

17.00 Kokkuvõte

Patenteeritud käepigistus sinu mobiililt

Sunday, February 27th, 2005

San Jose, Califonia ettevõtet Immersion tasub silmas pidada haptika arengust huvitatutel. Kompamismeelte kaudu täiendava lisaelamuse andmise pioneeridena litsentseerisid nad kümnekonna aasta eest oma esimeste patentide hulka kuulunud force feedback joysticki personaalarvutitele. Praegu on Immersion vastavas valdkonnas sisuliselt monopoli situatsioonis, kaitstes oma patentide portfelliga kogu turgu.

Aasta tagasi edastati avalikkusele teade, et nad on Samsungile litsentseerinud haptiliste lisaseadmete võimalused mobiiltelefonidele. See näitab nende täit dominantsi vibreerivate vidinate maailmas, kuna Samasung katsetas vibreerivate telefonide valdkonnas esmalt ise ning koos kohalike firmadega. Paistab, et patendijuristide piiramisrõngas sulgus lõplikult aasta 2003 lõpus ja jaanuaris 2004 võisid Immersioni aktsionärid rõõmu tunda mobiiliturul olulise vallutuse üle. Samsung lubab oma vibravõimelise mobiiltelefoni turuletoomisest aga järgmisest kuust.

Östen Mäkitalo, kes pidavat koos hulga Rootsi IT firmadega Kontakt 2005 ajaks Eestisse tulema, rääkis kümmekond aastat tagasi vibrosõnumitest, mis täiendavad mobiiltelefonide kasutajaliidest. Näis, kas Samsungi haptiline mobiiltelefon jõuab Eestisse enne teda.

Pöördarenduse derivaate haptika vallas tasub aga oodata – Samsungi saaga vibroteadetega on kuumaks teemaks India ja Lõuna-aasia meedias ning küllap sealsed kuumad arendajad võtavad sellest tuld. Muu hulgas Samsung ja tema peatne haptiline mobiilfelefon teemaks ka New Scientistis.

CESAR PALMARÈS 2005 – vana kino küljest jälle kild lahti murtud

Sunday, February 27th, 2005

Esmalt julgesid Académie des Arts et Techniques du Cinema liikmed üldse esitada Tuneesia päritolu Abdellatif Kechiche filmi Cesari saamiseks esitada. L’esquive – eelarveta, amatöörnäitlejatega, Pariisi getodes filmitud lugu tegi aga puhta vuugi peavoolufilmide ees. Ühesõnaga tegi Tarantinot, kuid seda veel nihestatuma etteastega.

Tõlkeviivituste tõttu plaanitust hiljem sealsetesse kinodesse jõudnud Lost in Translation sai alles tänavu oma preemia "César du meilleur film étranger" kategoorias kätte. Jajaa, sama film, mis möödunud aastal Oscareid sai.

Lihtne, vastustega elu

Saturday, February 26th, 2005

Tea, kas see riivab mind kuidagi isiklikult – mulle on hakanud tihedamalt silma uuskonservatiivsed, kristlike sugemetaga palistatud, kõigile küsimustele lihtsaid ja selgeid vastuseid omavad seisukohad.

Kallase visiit Eesti valija teadvusesse ilmus Postimehes  http://www.postimees.ee/210205/esileht/158211.php erilisel, tavaformaadist erineval teise lehekülje maketil. Kui tema leheloos see sedavõrd groteskselt silma ei paistnud, siis live esinemisel Radisonis oli Kallase lihtsustatud konservatiivsus eriti adutav.

Dagmar Kutsari http://www.apsoc.ox.ac.uk/parenting/Kutsar.htm sõnum – maailm ja seejuures ka peresuhted on muutunud kompleksemateks ja keerukamateks ning tradistsiooniline peremudel ei tooda kuidagi juurde tänapäevastele ootustele vastavat heaolu. Kallas seevastu väitis, et just tradistsiooniline, kristlik perevorm on nii edu aluseks kui ka islamiohu vastu parimaks relvaks.

Lihtne on elada, kui vastused on kõik olemas. Isegi kui küsimusi pole, siis vastustest piisab.