Õpitakse asju, mida ei osata. Pärast õppimist oled oskuse võrra rikkam. Aasta-aasta järel heidad pilgu endale ning vaatad järele – mida ma veel ei oska? Millised on minu nõrkused? Koolitustele saadetakse inimesi selleks, et nad omandaksid uusi teadmisi ning kasvaksid eelkõige nendes valdkondades, milles nad seni nõrgad on. Eelnenud mõttekäik oli hästi selge ja loogiline,…
Tänavuse Global Information Technology Reporti esitluse järel on mitmes riigis heisatud riigipühade puhul pidulikke lippe – eelkõige põhjamaades. Holland trügis õnnitlemistväärivalt Põhjamaade vahele. Siin esimesed 15 kohta (sulgudes märgin ära vastava riigi kohad möödunud ja ülemöödunud aruannetes) 1. Denmark (3;4) 2. Sweden (8;6) 3. Singapore (2;1) 4. Finland (5;3) 5. Switzerland (9;9) 6. Netherlands (12;16)…
Alternatiivmeediast kirjutab Wikipedia umbes nagu alternatiivmeditsiinist. See kõlab nii: “Alternative media are defined most broadly as those media practices falling outside the mainstreams of corporate communication.” Mis aga mõnede jaoks peavoolu infokanalitest väljapoole jääv võib teiste jaoks olla eluliselt oluline ning harjumuspärane infokanal. Peavoolu meedias on tarbija tasapisi harjunud seda täitva reklaamiga ning oskab oma…
Võrdõiguslikkuse teemade käsitlemisel hakkab silma aktiivne sisering (gender sensitive), neutraalselt soosiv välisring (gender tolerance) ning teemat eimillekski pidav perifeeria (gender ignorance). Soo, kui sotsiaalse konstruktsiooni (gender) teadvustamise nimel oleme harjunud kõnelemas nägema naisi ning ekslikult on teema taandatud bioloogilise soo (sex) kategooriasse. Mõneti on kriitika olnud ka õigustatud ja nüüd peaks senist võrdõiguslikkuse naisperspektiivist vaatamist…
HÕFF on juba ise nagu väikest viisi hea lugu õuduka tegemiseks. Kevad pole meie väikesesse rahulikku rannalinnakesse veel päris jõudnud ning tasapisi võtavad sealsetes saalides end sisse horrorihuvilised. Pärast festivali saalid suletakse suvitushooaja ootel ning alles juunikuise palavaga avastatakse, et saalitäis festivalikülalisi on unustatud pärast viimast filmi oma kütkestava elamuse kätte surema… Täna kell 18…
Nii Ilmar Raagi ajaveebis kui meedias on tekkinud ootamatult küsimus – miks vaatajad (eelkõige siis noorem kinopublik) Klassi traagiliste kohtade ajal naerma hakkab. Äkki ei jõua mõte kohale? Ehk on filmi tegijad mingi tobeda apsu sisse lasknud, mis kulmineeruva stseeni arengult kogu tähelepanu ära võtab? Jõudis kohale. Ei ole apsu teinud. Istusin eellinastuse ajal seina…
Käisin täna vaatamas Ilmar Raagi filmi Klass eellinastust Tallinna 32. Keskkoolis. Sealsamas koolis võeti üles enamus filmist ning mitmetes plaanides oli vaatajatele palju tuttavaid nägusid. Saal oli pungil täis. Vaevalt, et vaatajad pelgalt “oma kooli tundest” sellele kaasa elasid. Ei usu, et see oli “lugu nende koolist”. Kaasa elati, sest lugu oli hea, rääkis publikuga…
Bürootöökonverentsil pidin oma ettekandes vaatlema uuenenud ootuseid bürootöötajatele, eelkõige siis kasvava suhtlustehnoloogia mõjutustest lähtuvalt. Omaaegne Memexi utoopia sekretäre, assistente ja asjaajajaid asendavast elektromehhaanilisest välismälust on tänaseks kustunud. Toona tegeldi tehnilise protsessi automatiseerimisega, praegu pigem tehnilisele protsessile kõrgema lisandväärtuse loomisega. Peatne Director teeb sellest alloleva kokkuvõtte. Londoni Ärikooli õppejõu ja Euroopa ühe kõige kuulsama strateegiaguru Costas…
Suutsin möödunud valimised üle elada nii, et ühegi partei kampaaniaga eriti pihta ei saanud. Lugesin erakondade valimisprogrammid läbi, arutasin omakeskis/tuttavatega tuutu-luutu meetodil nendes sisalduvate tambovi koefitsentide üle ja e-hääletuse järgselt vaatasin vaid korra ETVs vihuviimast debatti. Täpsemalt isegi vaid selle lõppu ja sedagi vaid silmanurgast. Seal aga hakkas silma üks pilt, mille Marek Strandberg oli…
Hüpoteetilis-deduktiivse meetodiga liinitööliste ning keskastmejuhtide kasvava kiilaspäisuse probleemile lähenedes pakkus Scientific American aastal 1872 välja geniaalse lahenduse – kasutada paberist volditud mütse: ” It is a noticeable fact that in workshops and factories where numbers of men are employed, a large percentage of the operatives will be found to be prematurely bald. If the cause…
Stockholmi kesklinnas on paar tasuta netiga kaetud laiku ka varem olnud, kuid neid leida on paras kunst. Samas on suletud ligipääsuga võrkusid (enamus tänavatele ulatuvat jalajälge kuulub tugijaamadele, mis mõeldud ettevõtete sisemiseks kasutuseks) pea igal pool. Kui inimesi piisavalt kaua aega veenda, et traadita internet maksab ning palju, siis inimesed usuvadki seda ja hakkavad maksma…