Veel üks teema, mille avaliku kommenteerimise eest juba üks ööpäev peidus õnnestunud olla.
Meenutades valitsuse poolt alati ja eranditult kaotatud lahinguid Lippmaadele (kui pisuke sekeldus valitsusside teemadel, mida riigikontrolli otsus nr 13-5/30 peegeldab, kõrvale jätta) tuleb nüüdki pea õlgade vahele tõmmata. Oli vist kunagi aastal 1999, toonase uue telekommunikatsiooniseaduse menetlemise aegu, kui Interneti regulatsioon seaduse tekstist nagu võluväel lugemiste vahel kadus, kuna sisse oleks pidanud tulema ka ccTLD administreerimise üleviimine seadusega määratud institutsioonile, näiteks Sideametile, nagu seda Soome on teinud. Riigikogu majanduskomisjonis laua ümber viibinud kehitasid arusaamatult õlgu ja nii jäi.
Vana rahvalugu räägib “Lippmaa rippumatu iseriikluse indeksist” – nimelt ainult ja alles siis kirjutavad nad IANA ja ICANN vastavatele organitele pöördumise ning annavad .ee domeeni administreerimise meie armsale riigile üle, kui on esitada selged ja ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et Eesti Vabariik saab sedavõrd olulise strateegilise infrastruktuuri haldamisega ise hakkama. Seni on test andnud siis ilmselt tulemuseks eitava vastuse.
Nagu jääb ka ilmselt kehtima kentsaka hulknurga kujuline maakasutuse kanne otse Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu peaukse ees, mille tekkimise kohta ja põhjendatuse üle ei taha keegi kunagi sõnagi rääkida. Autosid sinna aga hea parkida.
