Tänases EPLi arvamusloos urtreerib akadeemik Aaviksoo Eesti ühiskonnas aset leidvat ülepolitiseeritust, jõudes välja poliitiliselt korrektse korrutustabelini. Pikantse nüansina laseb akadeemik meil siseneda semantilisse arutellu ka sõna raudne väiketähega alustatud kuju ning jutumärkidesse asetamise tagamaadest.
“Pole ka ime – vaid võimu ümber toimuv askeldamine politiseerib
iseenesest kõik küsimused korrutustabelini välja ja vähemasti
“raudse” loogika kohaselt peaks sellegi poliitilisele otsusele allutama. “
Valimisretoorika peavoolu arvestades oleks õigem ilmselt rääkida sellest, et matemaatikas tuleks kehtestada korrutusdoktriin ning tehted liitmine, lahutamine ning jagamine kõrvale heita, kui vähemolulised. “Vali kord!” on selge üleskutse ka korrutustehte ülimuslikuks tunnistamisel ning tänavu sügiseks plaanitav valimisslogan “Vali veel üks kord!” või “Vali teine kord!” on pelgad korrrutusdoktriini derivaadid.
Asi pole aga üldse naljakas, kui poliitiliselt korrektse matemaatika sisusse süüvida. Multikultuurse ning eri lähtearusaamadega matemaatika õpetamise metoodikate arendamine on täies hoos mitmetes maailma paikades ning juba aastal 1998 juurutas Patricia Donovan väikeses San Joaquin Delta Colleges multikulturaalse matemaatikaõpetamise metoodika. Olete kuulnud mende liitmisest või egiptuse korrutamisest või babüloonia ruutjuurest? Tulemused on küll samad, kuid Lääne-Aafrika “pu” liitmise protsess erinev meile harjunuks saanust. Kas õpilasele on oluline omandada liitmine funktsionaalse oskusena või sotsiaalse oskusena, selles peitub vist multikulturaalse matemaatika (mida üha enam ka poliitiliselt korrektseks matemaatikaks kutsutakse) küsimus? K-12 koolidele, kus eri etnilise taustaga õpilaste tulemused matemaatikas on erinevad, soovitatakse aga just multikulturaalse matemaatikaõpetuse meetodit. Koolide võrdlus USAs tehtav aga veebi kaudu siin.
