See nädal on aeglane. slow…down…week.
Pole mõtet lapsi kohe hommmikul pimedas lasteaeda kupatada, lasteaed ei jookse kuskile eest ära. Saab rahulikult süüa ja muiduolla. Ei ole vaja kuskile autoga kiirustada, võib näiteks rahulikult jala minna ning seejuures vahel lihtsalt seisma jääda ja ringi vaadata. Kiiret kirjandust (seehulgas ka kiiret raadiot ja telet) asendab väga hästi aeglane kirjandus ja ajatu muusika, doosiks nii tundi kaks päevas kummatki ja vahel ka korraga.
Näitusele võib kaks ringi peale teha, hoopis teine mulje tekib. Süüa pikka ja aeglast toitu erinevalt kiire ja lühikese asemel. Aeglasest toidust tekib positiivne sõltuvus isegi kiiremini, nädalast piisab täiesti. Inimestele midagi öelda pole ka kohe vaja, enne saab rahulikult mõelda. Telefon vaikse peale ja paar korda päevas taskust välja võtta, et vaadata, kas on tõesti midagi Nii Tähtsat, et vaja oleks kohe vastata.
Uskumatu, kui produktiivne võib seejuures olla. Müra kolib ise sinu juurest ära, sest tal on igav kui ta ei saa sind tüüdata kogu aeg. Alles jäävad olulisemad asjad ning nendega aeglaselt tegelemine laseb asju hästi teha.
Kui sõltuvus süveneb, pikendan nädalat veel ja veel. Seda enam, et aeglase nädala käigus saab iga inimene preemiaks 1 lisatunni ööpäevas mõnusaks aeglaseks rahulikkuks olemiseks.
Ja Linnar – kudias sõltuvusega oli, aks tekkis ja jätkasid?