Esmaspäevasel Wireless Estonia konverentsil peaks nii mõnigi hambapasta tuubist nimega “traadivabaeesti” saama välja pigistatud ja tagasi teda enam siis naljalt ei topi. Pärastlõunases sessioonis avavad oma kaarte järjest:
- Sergejs Millers (Baltic Broadband AS)
- Rain Rebane (Elion Ettevõtted AS)
- Urmo Soe (AS Levira)
- Ivo Saluoks (AS Norby Telecom)
Eraldi küsimus siseringile – kes olulistest tegijatest veel ametlikult WIMAXi mängulauda astunudki pole? Päeva kokkuvõtvas paneelis püüan ma osalejate seast välja koukida lahendused küsimustele:
- kuidas eri võrkude (nii tehnilise realisatsiooni kui teenusoperaatorite vaheliste suhete osas) siseriiklik ja piireületav koostoime (paremini) realiseerida?
- teenusoperaatorite poolt plaanitud ärimudelite kriitiline analüüs
- traadita lairibateenuse väljaehitamise ning kasutuselevõtu kiirus ning kummagi olulisemad barjäärid
Kuigi konverentsi ametlik pealkiri on “The Policy of Broadband Wireless Internet Access” tuleb sõna “policy” antud kontekstis eesti keelde tõlkida mitte kui “politics”. Poliitikutel oleks aeg ja võimalus end traadita lairiba kohalt kibekiiresti kurssi viia, seda enam, et terminoloogiliselt püütakse korraldajate poolt erilise tähelepanu all hoida üldmõistetavus ning ühtsete arusaamade kujunemine. Ürituse järelmeid pudistan homme siiasamma.
eesti energia?
Minu jaoks on küsimus, mida teevad mobiilioperaatorid ehk Elisa ja Tele2 tulevikus Wimaxi alal (EMT võib pigem Elioniga ise pundis olla)? Ja veel kaugemale vaadates ning arvestades erineva side ühendumist, kas ka kaabellevi firmad STV ja Starman midagi Wimaxiga teevad – loogiline oleks, et nad midagi traadita sides tegema hakkavad. Ehk mitte 1-2 aasta perspektiivis, küll aga 3-5 aasta jooksul.
Siinsel konverentsil jäi kõlama mitme euroopa suure mobiilsideoperaatori juhtide väide, mille kohaselt on nemad valmis Wimaxi alal aktiivselt litsentse omandama, et vastava valdkonna arengut seekaudu pidurdada. Mõistliku litsentsihinna puhul ei pidavat see ADSL toodete senist eeldatud ROI-d eriti isegi mõjutama. Austrias kehtestatud väljaehitamiskohustustest (ning kohustuste täitmata jäämise eest sadade tuhandete € suurustest trahvidest) saab aga mööda läbi kõrge lõppkasutajahinna kehtestamisega – võrk vastavalt litsentsi tingimustele välja ehitatud, kuid kasutajaid eriti pole. Vabalt voolav tarbijavesi peab siis ikka pöörduma ADSL sappa tagasi…