Igapäevast leiba…

Lapsepõlves tegi vanatädi oma maakodus leiba, vanaema tegi puuküttega pliidiahjus kringlit ja Ruhnu saarel sai Vana-Iida juures käidud kaemas, kuidas ta saarerahvale leiba tegi. Kümnekonna aasta eest tuli uueks koduseks maitseelamuseks nisugraaham leib koos sissepikitud oliividega. Minu arust usukumatu, et urbaniseerunud/emantsipeerunud kaunis neid sellist kunsti vabalt viljeles. Ega ma siis halvemini linnastunud polnud ja hakkasin ka kõrvalt katsetama.

Vahepeal jäi asi soiku, siis sai jälle kord nädalas leiba kodus tehtud. Kui külalised tulid, oli hea koduleiba/saia teha ja alati kulus kogu tehtu söögiks ära, kui õhtule sai hakatud joont alla tõmbama. Lapsed kasvasid suuremaks ja nüüd on põhiliseks leivateoabiliseks Alina, kes hiljutises vaidluses eakaaslasega teatas, et ta ei ole veel viieaastane, kuid ta on pikem oma oponendist ja oskab leiba ka teha, vot.

Siia siis peatsesse lehepinda mittemahtuv tekst kahest leivast, mida sai hiljuti külaliste heameeleks tehtud. Alloleva pildi sellest, kuidas EPLi fotograaf minust leivategemisel pilti teeb, tegi Shel.

Juustusüdamikega porgandihõrgune seemnerukkileib
Üks leivavormitäis, mis peaks 4-5 inimesele parajalt jaguma

Algus on tavaline – võtan paariliitrise mahuga tainateokausi, panen sinna 50g pakipärmi ning segan selle umbes 50 ml käesooja (kuskil 40 kraadi kandis seega) veega korralikuks pärmimögaks ja juurde lisan sutsa (teelusikatäie) suhkrut, mis aitab pärmil paremini käima minna. Nüüd lisan soola kuskil supilusika jagu ja panen veel klaasitäie (200 ml) käesooja vett lisaks. Lisan ühe peeneksriivitud peast porgandi, peotäie päevalilleseemneid (umbes 100 ml mahus) ja kuskil 50 ml maitsestamata jogurtit (kui selle asemel võiks vabalt olla ka hapupiim, keefir või isegi hapukoor) hapukama maitse tagamiseks ning heade piimbakterite rolli juurdetoomiseks. Segan seda koledust veidi ja hakkan juurde lisama jahusid – umbes 100 ml nisujahu (või grahamjahu), umbes 100 ml rukkikliid. Selle peale peaks tekkima vedel, pannkoogitaina sarnane ollus.

Nüüd läheneb asi juba finaalile – hakkan juurde segama rukkijahu (täisterarukkijahu, kui võimalik) ning segan seni, kuni tekib vetruv taigen, mis enam käe külge ei kleepu. See hetk peaks umbes 500 – 600 ml jahgu järel kohale jõudma. Pätsin seda minutikese veel käte vahel ja puistan tainakausi põhja sutsa nisujahu, tainapäts selle peale, veidi nisujahu puistan peale ka ning siis soojemasse kohta kile alla (või rätiku alla) kerkima. Kerkimisele võiks jätta kuni tunnikese, kuid mitte vähem, kui 30 minutit. Seejärel sõtkun kerkinud taina korra veel jahusel pinnal läbi ning panen leivavormi. Keeran ahju 200 kraadi peale.

Vormis lasen leival veel minutit 15 rahulikult rätiku all oma tuleviku üle järele mõelda ning sel korral teen tainale näpuga sügavad augud sisse, kuhu torkan parajalt pikad maitsestatud juustust lõigatud juustutükid sisse. Ahju, alguses alaosasse kuskil 15 minutiks ja siis kolin veel umbes 30 minutiks leiva ahju ülemisse osasse. Vormist välja ja vanatädi linase rätiku alla 10 minutiks hingama. Ongi valmis.

Külaliste oma nisujahuseemneleib isevalitud täidisega.

Algus nagu alati – 50 grammi pakipärmi 50 ml käesooja vee ja veidikese suhkruga läbi segada, juurde lisan korraliku löraka oliiviõli ning supilusikaga soola. Vett mingi 250 ml juurde ja siis maitseaineriiulist kaasa kahmatud tüümianit või punet või basiilikut pakike sisse visata. 10 ml päevalilleseemneid ja teine samapalju kõrvitaseemneid kulub ka ära.

Lisan esmalt nisukliisid kuskil 100 ml ja grahamjahu samapalju, siis harilikku nisujahu seni, kuni taigen mõnusalt vetruv ja käest enam kinni ei hakka. Selleks ajaks on jahu kulunud kuskil 700 ml. Sooja kohta pooleks tunniks kuni 45 minutiks kerkima. Kerkinud taina lõikan vastavalt külaliste huvile 3-7 tükiks ja pätsin igaühele oma tainakaku. Sellele võivad nad vastavalt oma soovile ja maitsele juurde lisada, sisse pista või peale puistada oliive, päikesekuivatatud tomateid, basiilikut, juustupuru või muid toredaid asju (jajah – vabalt võib ka salaamivorstikuubikuid sisse toppida, ei tee üldse paha).

Tekkinud tainapätsid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, iga külaline teeb noa või näppudega neile oma ruunimärgid peale, kergelt oliiviõliga üle määrida ja 180 kraadi juures esmalt alaosas 5 minutit ja hiljem ülaosas 10-20 minutit küpseda lasta (sõltub pätsiude suurusest ja hea on silma peal hoida hetkelo, kui pätsid mõnusa õrnalt kuldpruunika tooni võtavad).  Pärast ahju kuskil 10 minutit rätiku all rahuneda lasta ja siis sööma.