Eestis tänased lehed avastanud Eurostati uuringud. Postimehe tähelepanu all The digital divide in Europe – Issue number 38/2005 ja EPL omakorda leidnud News release 43/2005 “85% of students used the internet in 2004” (.pdf)
Postimehele kommentaari andes püüdsin tähelepanu juhtida just regionaalsele mõõtmele, kus Läänemere regioon hakkab muu Euroopa tasandil soolises aspektis võrdsema jaotuse poolest silma. Siinkohal mu vastus Kaire Uusenile:
Mulle hakkas silma muidugi ka see, et lisaks Eestile on interneti kasutamine sooliselt võrdse jaotuvusega sisuliselt kogu Läänemere regioonis – Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Pigem tasuks seda regionaalset eripära muu Euroopa taustal enam esile tuua, kui vea piiresse jäävat protsendikest eriliselt tõlgendada.
Mis siis aga meie regioonis nii erilist on? Eks faktoreid mitu:
– kõrgharitud inimesed kasutavad rohkem internetti, kui vähemharitud. Naised üldjuhul (kõrg)haritumad
– teenindussektoris kasutatakse praktiliselt kõigis ettevõtetes internetti – selles osas on naiste hõive samas ka suurim
– tehnoloogia on muutunud kasutajasõbralikumaks ning ei vaja spetsialistide (üldjuhul meesspetsialistide) tuge
– teenuste arenduses on jõutud punkti, kus igaühele on midagi huvitavat ja vajalikku olemas
Meie regiooni eripära ehk see, et internetti on valitsused ja ka erasektor nii kogu regiooni tasandil kui ka riiklikel tasanditel (ja meedia toel) propageeerinud juba aastaid.
EPLi poolt viidatud üliõpilaste kõrge Interneti kasutuse taustal hakkas nende viidatud tabelist mulle möödunud nädalal silma hoopis Poola fenomen, kus madala haridusega inimeste internetikasutus kõrgem, kui keskmisel haritute oma ning seda juba võimalikust veaprotsendist välja jääva suurusega – madala haridusega inimeste seas netikasutajate osakaal 28%, keskmiselt haritute seas 23% ja kõrgelt haritute seas ootuslik 67%.
Neis riikides, kus pole molnud madala haridustasemega inimestele suunatud riiklikke koolitus- ja tugiprogramme, on lõhe hariduslikul tasemel Väga Suur – Sloveenia, Portugal, Itaalia. Läänemere regioonis taaskord ka hariduslik eraldusjoon kõige vähem märgatavam.
Eurostati infoühiskonna monitooringust hakkabki silma just Lääänemere regiooni positiivne eripära võrdsemal kaasamisel.
