Mulle tilkus koalitsioonilepingu mustandit päris mitmel korral postkasti. Dokumenti oli lõikude kaupa eelformateeritud ning muudest arvutitest pärinevaid tekstijuppe sisse pikitud, mõned (ilmselt arutelu all olevad) lõigud oli punaseks värvitud ja osade lõikude tekstiseadetest (rääkimata keelekasutusest) oli ära tunda eri autoreid. Seda üllatavam oli nii toorest ja tervikuks toimetamata teksti näha parafeerituna ja allkirjastatuna mõned päevad hiljem. Minu lühikommentaar, kirjutatud EPLi palvel ja vaatlemas leppe innovatsioonilõike siinsamas ja toimetamata kujul:
Innovatsioon oma lihtsas ja avaras mõistes tähendab uue idee elluviimist. Esmalt siis uued ideed ja seejärel suutlikkus neid ellu viia, mitte sõnadesse jääda. Innovatsioon ondi pigem tegusõna – temaga samastub hoog, dünaamika, muutused, tegevused, mis on tulevikku suunatud. Valitsusliidu programmi aastateks 2007-2011 võib samuti vaadelda läbi Eesti arengut hoogustavate tegevuste kogumi, jagades neid oma mõjult kogu ühiskonda puudutavaks, avalikku haldust uuendavaks ning kõige otsesemalt ka ettevõtluses toimuvat innovatsioni puudutavaks. Sõnade rohkust programmile ette heita ei saa, kuid veendumust, et neid ideid ka ellu viikase, ei teki.
Ühiskonna koostoimet puudutavaid tegevusi nimetatakse ka sotsiaalseks innovatsiooniks – meie väärtushinnanguid, norme, arusaamu ja käitumismustreid puudutavateks muutusteks. Pere- ja rahvastikupoliitika, kodanikuühiskonna ning infoühiskonna edendamisel ei domineeri aga mitte ühisväärtuste ja koostöö poole püüdlemine vaid indiviidi- ja parermal juhul perekeskne lähenemine. Euroopas on aasta 2007 kuulutatud võrdsete võimaluste aastaks – tegemist on pikemaajalise ning Euroopat laiemalt puudutava väärtusruumi muutmise püüdega. Sotsiaalse innovatsiooni puudulikkus ning vähene ambitsioonikus ka valitsusliidu kavades mõjutab nii uute ideede teket, inimeste vastuvõtlikkust uutele ideedele kui ka nendega kaasa tulemist. Rahvuslike sugemetega feodaalne patriarhaat ei ole kohane 21. sajandi avatud maailmas ellujäämiseks.
Kõige vahetumalt saab valitsus muuta riigivalitsemist ning avalike teenuste sisu ja vormi ehk ellu viia haldusinnovatsiooni. Esimest korda saame võimuliidu, kes e-riigi arendamise on programmi tasemele toonud, kuid selle elluviimine muutub üha segasemaks – kui seni on Riigikantselei koordineeritava avaliku teenistuse üldise standardi kõrval elanud oma elu Majandus- ja Kommunikatsioonimisnisteeirumi koordineeritav e-riik, siis uue, avaliku halduse ministri positsioon peab end seniste jõujoonte vahel paika loksutama. Seda enam, et programmilisi eesmärke on sõnastatud terve suure ministeeriumi jagu…
Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluses toimuva suunamiseks teadmistemahukamale tegevusele on ideid küllaga, kuid oma praegust mahajäämust ei saa kompenseerida püüdega teha samu tegevus ja peaaegu samas mahus, kui edukaimad innovaatorid. Järele jõudmiseks tuleks mitme valitsemisperioodi jooksul ja kordades enam pingutada, kui ülejäänud Euroopa. Majandus- ja innovatsioonipoliitika käsitlemine eraldi peatükkides ning teineteisega seostamata kujul, samuti muudesse peatükkidesse teadus- ning innovatsioonimahukate tegevuste sisse pikkimine ei loo tervikpilti ega kinnista veendumust, et osapooled pakutud ideede elluviimisele tõsiselt mõelda on jõudnud. Praegune kokkulepe meenutab toreda ajurünnaku tulemust, millelt kõik lahkuvad lootuses, et piiratud võimaluste tingimustes pistetakse nahka enne mõne teise Peetrikese moonakott, kui teisi oma koti kallale lubatakse.
