Vaadates “The Chasers WAR on everything” lõike tuleb mul üles tunnistada 10 aasta tagune sotsiaalhäkk.
Oli selline asi, et meie Londoni üürikorteri all SOHOs tegutses maailma nõmedaim spordibaar, kus regulaarselt kogunesid ameerika jalgpalli (mitte rugby vaid just ameerika jalgpalli) fännid, et ohtra õlle ning karjumise saatel vaadata suurtelt ekraanidelt põhja keeratud volüümiga NFLi mänge. Oi see tegi haiget.
Just parajasti sattus ühel kolleegil olema superimevidin – Universal Remote Control. Selline pult, millega võis igatjumalasedet vabalt juhtida. Sotsiaalhäkk oli suht lihtne. Koledad riided selga ja baari, rahulikku nurgalauda. Omavahel osalt lobisedes ja osalt mängule kaasa elades sai iga kord, kui mäng vähe põnevamaks keeras varrukasse peidetud puldi abil suur telekas multikakanalile vahetatud. Ega ise muud saanud teha, kui teiste tüüpidega koos vihaselt selle peale karjuma hakata (endal tilk naeru pärast püksis) ja oodata, kuni keegi keeras megatelekal jälle “õige” kanali ette.
Uskumatu, kui jobu sotsiaalhäki peale oli endil hääl ärevusest kähe ja pulss pidevalt 180 peal. Jajaa, oli küll natuke piinlik, aga oli mis nad siis tulevad meie korteri alla NFLi vaatama, eks?
The Chasers on aga uskumatu show – tasub nii Youtube kui ka ametliku veebi kaudu alla laadida ja ühiskonna loodud piiride naeruväärsuse üle head meelt tunda.
