“If you love your country, if you
want to fight terrorism, go out this weekend and shop”
President
George Bush
Esimesed rattad oleme leidnud kuskil viie ja poole tuhande aasta vanusest Mesopotaamiast. Aastal 1936 murdis USAs supermarketeid pidanud Sylvan N. Goldman oma pead selle üle, kuidas võimaldada oma klientidel poest rohkem kaupa korraga osta. Klient suutis kanda maksimaalselt kaht ostukorvi ning kuna enamuse kaubaostudest sooritasid naised, olid nende füüsilisel suutlikkusel Goldmani vähe rahuldavad piirid. Tema kauplustes käisid küll ringi töötajad, kes pakkusid täis ostukorvidega klientidele uue, tühja asemele ning kandsid täis korvi kassa juurde ootele, see tundus olevat aga sama mõttekas nagu sõelaga vee kandmine – kulukas, segadust tekitav ja käivet kliendi kohta ka suurt ei kasvatanud.
Goldman on tunnistanud, et oma esimese ostukäru prototüübi idee sai ta kokkupandavaid klapptoole lähemalt uurides ning 4. juunil 1937 leidis Oklahoma Citys Piggly-Wiggly supermarketis aset ostukäru maailma esmaesitlus.
Täieliku ebaõnnestumisega alanud (mehed – kas te arvate, et meil kätes jõudu pole?; naised – meil on beebikärudest kõrini!) käruesitlus sai parema pöörde, kui Goldman palkas oma kauplustesse kärudega shoppavad inimesed ning neid eri vanuserühmadest ja sugudest, kes uut moodi ostunaudingut valju hääle ja hea meeelega kiitsid. Eeskuju nakatas ning Goldman hakkas kärutoootjaks. Euroopas käis närune sõda, kuid temal oli aastal 1940 ostukärude tellimusi 7 aastaks eees, patentidega kaitstud leiutis teeenist talle elatist pikki aastaid.
Kärukliendid on suurtes kaubakeskustes enamuses, nad ostavad vähemalt 10% rohkem kaupa kui korviga kliendid. Aastate jooksul on juurde tekkinud lasteistega kärud, invaliidide kärud, seljavaegustega inimestele mõeldud kärud, arvutiseeritud ostukärud ja lastele mõeldud ostukärud. Ostukärude käepidemed on ühed ebahügieenilisemad kontaktpinnad, millega homo economicus oma igapäevases tarbimmiselus kokku peab puutuma. Hea märk on kasutada ostute sooritamiseks kindaid (näiteks looduses hävimatust ühekordse kasutusega kilest) ning lastel ei tasu kärude käepidemeid lakkuda lasta. Ostukäru on aga metaforiseerunud praeguseks isegi elektroonilise kaubanduse maailma lahutamatuks osaks, olgu selleks märk Amazon.com juurest. Tarbimiseni!
