Sellise jabura järelduseni võib jõuda, kui kuu aja eest välja kuulutatud USA Ülemkohtu otsust failivahetustarkvara valmistanud firmade üle laiendada muudele tuttavatele eluvaldkondadele.
Teema – kas tehnoloogia valmistaja peab vastutama oma klientide võimalike väärtegude eest, mis korda saadetud selle tehnoloogia abil, ei ole uus.
Juba 20 aastat tagasi jõudis samale õigusmõistmise tasemele välja Hollywoodi filmikompanii Universal City Studios kaebus Sony vastu. Toona oli konflikti tekitajaks videomagnetofon ning selle pakutav võimalus salvestada ning taasesitada televiisorist autorikaitsega kaitstud teoseid ilma autori esindajate nõusolekuta. Napi hääleenamusega 5:4 tunnistati tehnoloogia arendajad süüst priiks. Kohtuotsus argumenteeris tõsiasjale, et videomagetofone on võimalik kasutada põhiliselt siiski kõikvõimalikel seaduslikel viisidel, samuti ei nähtud oma tarbeks telesaate salvestamises miskit halba. Sony pole süüdi selles, et osad inimesed tema loodud tehnoloogiat autoriõiguste kaitsega pahuksisse mineval viisil kasutavad, näiteks telesaadetest ning filmidest piraattoodangu valmistamiseks. Ka siis selgitati kohtu otsust läbi analoogia – kui inimene kirvega maha löödi, et saa kirvest müünud või valmistanud firmat süüdi mõista. Supermarketit ei saa karistada selle eest, et mõned inimesed vargad võivad olla ning poes kommi tasku topivad.
Oktoobris 2001 algas USAs protsess, kus maailma mõjukamad muusikafirmad kogusid oma jõud kokku, et kohtus maapõhja tampida Morpheuse, Groksteri ja KaZaa valmistajad, pisikesed ja nõmedad tegelased, kelle loodud tehnoloogiad muusikatööstuse ärilises allakäigus patuoinaks tembeldati. Läbi eri õigusmõistmise tasandite keris asi end lõpuks tänavu kevadeks kõrgeimale võimalikule kohtutasemele – Ülemkohtuni välja. Kohtu otsus sündis ühelt poolt tugeva meediahüsteeria all, kus muusikatööstuse PR masinavärk lõi oma meediapartnerite abil USA majandust ning “vaeste autorite” karjääre hävingule viiva õuduspildi. Teisalt oli tegemist ühe õigusmõistmise ajaloo jooksul kalleimatest juristidest moodustatud armeega, kes tuima järjekindlusega oma kliente koostöövõimaluste otsimisest eemale suunasid ja konflikti arenemist õhutasid. Loodetava, tehnoloogiafirmasid süüdimõistvale otsusele järgnevat olukorda nad ette näha ei soovinud – kas peaks ehk üldse Interneti ära keelama või peaks tarkvarafirmad oma igale loodavale tarkvarale nõutama muusikafirmade ning filmistuudiote kirjaliku loa?
Muusikatööstuse esindajad ei soovinud kuuldagi näidetest, mis kirjeldasid videomagnetofonide kasutamist lubava otsuse järel toimunud filmistuudiote plahvatuslikku tulude kasvu, kui turule hakati tooma stuudiote endi poolt salvestatud filmidega kassette ning neid oli võimalik üürida pea igast bensiinijaamast ning videolaenutusest. Keelduti kuulamast ka iTunesi ning muude Internetis ametlikult muusikat müüvate keskkondade edulugusid.
Ülemkohtu langetatud otsus – tehnoloogiate arendajaid on võimalik süüdistada autoriõiguste rikkumises ning määrus viia alama tasemele kohtusse uurimus, mis peab välja selgitama selle, kas tarkvarafirmad teadlikult soovisid luua autoriõiguste rikkust võimaldavat tarkvara, on oma mõjujõult tunduvalt laiem, kui pelga muusikaäri või failivahetustarkvaraga seotu.
Tarkvarafirmade kaitset koordineerinud Electronic Frontier Foudation nagu ka suur hulka tehnoloogiate arendajaid on USAs, kui maailma seni mõjukaima tehnoloogiasektoriga riigis tekkinud õigusliku segaduse pärast mures mitmel põhjusel. Esmalt võib langetatud otsus käivitada uute, aja- ning rahamahukate protsesside ajastu, kus innovatsiooni asemel kulub arendajate aeg kohtuasjadele. Teiseks on langetatud otsust võimalik laiendada kogu tarkvara- ja tehnoloogiasektorile ning igasugustele autoriõiguste rikkumistele. See omakorda tähendaks seda, et uute tehnoloogiate arendamiseks kaob igasugune motivatsioon, kuna arendajaid ootab ees teadmatus selle kohta, kas tema valmistatud arvuti, selle lisaseadme, mobiiltelefoni või tarkvara abil võib mõni kasutaja rikkuda mõne autori õiguseid.
Rahvusvaheline mure on seotud ühelt poolt USA tehnoloogiasektori arenduvõimelisuse ja dünaamikaga ning seda lähtuvalt arusaamast – pole olemas suletud, rahvuslikku tehnoloogiat vaid tehnoloogiaturg on globaalne ning ühes riigis toimuv mõjutab avatud ja globaalses maailmas ka teistes riikides toimuvat.
Täiendavalt kohtuasjast MGM vs Grokster saab lugeda siit.
