Mööödunud suvel, plakatiuputuse aegu kleepis meie suvekodu lähiste Treimanni külapoe silkaattellistest seinale üks propagandasõdur valimindplakatit. Pea kõrval, vana aida lõunapoolse seina ääres on pink, mõnusasti selline, et peal hää õlut libistada. Mida minu mäletamist mööda ka ajast aega ja pidevalt tehakse. Plakat ei taha kuidagi kinnituda ning õllering muutub uudishimulikumaks – mida imeasja ta seal pussserdab? Silikaadi külge ju plakatiliimiga ei saa! Kui plakat seinas, jäid mehed sõnatuks, siis arutasid et mida see nüüd peaks tähendama? Kuhu läbi murda? Mis sel meiega pistmist on?
Vot just selleks, et väikestes külades arutada – mida on neil inimestel endil oma kohaliku külaelu, valla, maakonna, Eesti ja isegi Euroopaga pistmist teemegi Häälekaalu tuuri. Koolitus koosneb kahest olulisemaks mõtteharjutusest, mida koolitajad modereerida püüavad. Esimene küsimus on lihtne – mida on minu külaelus viimase 3 aasta jooksul head juhtunud ja mida halba? Miks? Kelle/mille tõttu? Teine küsimus on raskem – mida me järgmise 3-4 aaasta jooksul olulist saavutada soovime? Mis on need olulisemad väärtused, mis meid siin külas seovad? Mille eest seisame?
Kui aga ka sellele küsimusele on võimalik vastust saada, siis tekivad sügisesse valimispilti esimest korda assümeetrilised jõud – mitte erakonnad (või valimisliidud) ei paku oma parteipoliitilist lõplikku tõde külaelu edendamiseks vaid külarahvas ise teab, mida nad poliitikutelt tahaksid. Jäme ots jääb siis valijate kätte – kui teete nii, nagu meie tahame, saate meie hääled.
Naiivne, eks? Aga eks me teeme seal lihtsalt kodanikukoolitust lootuses, et sügisestel valimistel oleks iga antud (ja niigi ilmselt rekordväheseks jääv arv) hääl kaalukam.
Koolitustuuril teeme Eestile ringi peale koos Iivi Proosi, Juhan Kivirähu ja Raul Rebasega ning asja korraldavad Kodukant, AEF ja BAPP.
