05. juulil 2005 toimub Euroopa Parlamendis “Arvutijuhitavate leiutiste patendi (nn. tarkvarapatendi) direktiivi” 2. lugemine
Eesti Vabariigi valitsus ei ole oma seisukohta selle direktiivi suhtes hiljuti väljendanud, sestap võib eeldada seisukoha muutumatust. Ehk kehtib senine – las teevad, mis tahavad. Eri osapooled on oma isikliku arvamusega välja tulnud, täna tuli formaalselt oma seisukohaga välja ka ITL. Mõni lõik sellest seisukohast, mis tõenäoliselt valitsuse tihedat ja pingelist töögraafikut arvestades jääb suurema tähelepanuta.
“Direktiivi suhtes oleme seisukohal, et patendi objekti määratlus peab olema selline, mis ei pärsiks intellektuaalse loometegevusega seotud ideede vaba levikut, kasutamist ja edasiarendamist. Kahjuks praegusel kujul väljapakutud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõkogu Arvutijuhitavate leiutiste patendi direktiivi tekst viib meie arvates selleni, et Eesti kohalikul kapitalil baseeruvate tarkvarafirmade konkurentsivõime kahaneb ja seega on antud direktiiv nende ettevõtete seisukohast kahjulik.”
Kostub loogiline järeldus, seda eelkõige siis nende firmades suhtes, kes ei tegele rahvusvahelliste tarkvarafirmade kohalike müügiesindajatena või lihtallhankijatena, kes pelgalt inimtunde müüvad.
“Põhjuseks on nii patenteerimistegevuse kõrged finantskulud kui ka suurenev tõenäosus sattuda aeganõudvatesse kohtuvaidlustesse, samuti võimaliku patendivaidluse ennetamiseks tehtava patendipuhtuse ja riskianalüüsi suur maht.”
Senine praktika on viinud mitmed meie tarkvaraarendajad küll patendivolinike juurde kohvile, kuid lahkutud on sealt tavaliselt arusaamaga, et asi küünlaid ei vääri. Seda mitte oma loodu konkurentsivõimetuse pärast vaid harjumatult segase, aeganõudva ja kuluka bürokraaatia tõttu.
“Kui ülalmainitud direktiiv rakendub, vajab Eesti meie hinnangul järgmisi meetmeid:
1. Euroopa Liidu poolset sihtotstarbelist rahastamist tarkvara-alase intellektuaalse omandi kaitse direktiivi kohaseks rakendamiseks ning avaliku sektori IT-lahenduste patendipuhtuse ning arendatavuse tagamiseks – so. nn. harmoniseerimistoetus.
2. Eesti vajab vältimatult Arvutijuhitavate leiutiste patendi (nn. tarkvarapatendi) direktiivi rakendamise aja osas eritingimusi üleminekuajaga vähemalt 5 aastat.
3. Riigisiseselt tuleb käivitada sellekohane ettevõtluse arendamise programm ja toetussüsteem konkurentsivõime tagamiseks ülalmainitud direktiivi rakendumisel. “
Sedavõrd karmid tingimused, et valitsus ikka neile vastama peaks, seda enam, et tegemist on Informaatikanõukogus mõjukaimat häälekaalu omava seisukohaga. Kas valitsus neist kasvõi ühte arvestab või saadetakse ettepanek vastamiseks kuskile “alla”, näeb paari nädala jooksul. Vaevalt, et valitsus vaevaks võtaks enne teise lugemise algust oma seisukohta kujundada.
