Mulle tilkus koalitsioonilepingu mustandit päris mitmel korral postkasti. Dokumenti oli lõikude kaupa eelformateeritud ning muudest arvutitest pärinevaid tekstijuppe sisse pikitud, mõned (ilmselt arutelu all olevad) lõigud oli punaseks värvitud ja osade lõikude tekstiseadetest (rääkimata keelekasutusest) oli ära tunda eri autoreid. Seda üllatavam oli nii toorest ja tervikuks toimetamata teksti näha parafeerituna ja allkirjastatuna mõned päevad…
Peagise valitsuse koalitsioonileppe punktidest on e-riigi arenduse all olev infosüsteemide arenduse põhimõte tekitanud vähe avalikku vastukaja, küllalt aga kaadritaguste niiditõmbajate huvi, kohati nördimust, kohati ka nõutust. See-selleks, et meil on mingi kildkond avatud lähtekoodi eest kõnelevaid inimesi (nagu neid leidub kõikjal maailma riikides oma normaalses propotsioonis), kuid et valitsusliidu programmi saab sisse allolev tekst –…
Tänavuse Global Information Technology Reporti esitluse järel on mitmes riigis heisatud riigipühade puhul pidulikke lippe – eelkõige põhjamaades. Holland trügis õnnitlemistväärivalt Põhjamaade vahele. Siin esimesed 15 kohta (sulgudes märgin ära vastava riigi kohad möödunud ja ülemöödunud aruannetes) 1. Denmark (3;4) 2. Sweden (8;6) 3. Singapore (2;1) 4. Finland (5;3) 5. Switzerland (9;9) 6. Netherlands (12;16)…
Võrdõiguslikkuse teemade käsitlemisel hakkab silma aktiivne sisering (gender sensitive), neutraalselt soosiv välisring (gender tolerance) ning teemat eimillekski pidav perifeeria (gender ignorance). Soo, kui sotsiaalse konstruktsiooni (gender) teadvustamise nimel oleme harjunud kõnelemas nägema naisi ning ekslikult on teema taandatud bioloogilise soo (sex) kategooriasse. Mõneti on kriitika olnud ka õigustatud ja nüüd peaks senist võrdõiguslikkuse naisperspektiivist vaatamist…
Nii Ilmar Raagi ajaveebis kui meedias on tekkinud ootamatult küsimus – miks vaatajad (eelkõige siis noorem kinopublik) Klassi traagiliste kohtade ajal naerma hakkab. Äkki ei jõua mõte kohale? Ehk on filmi tegijad mingi tobeda apsu sisse lasknud, mis kulmineeruva stseeni arengult kogu tähelepanu ära võtab? Jõudis kohale. Ei ole apsu teinud. Istusin eellinastuse ajal seina…
Bürootöökonverentsil pidin oma ettekandes vaatlema uuenenud ootuseid bürootöötajatele, eelkõige siis kasvava suhtlustehnoloogia mõjutustest lähtuvalt. Omaaegne Memexi utoopia sekretäre, assistente ja asjaajajaid asendavast elektromehhaanilisest välismälust on tänaseks kustunud. Toona tegeldi tehnilise protsessi automatiseerimisega, praegu pigem tehnilisele protsessile kõrgema lisandväärtuse loomisega. Peatne Director teeb sellest alloleva kokkuvõtte. Londoni Ärikooli õppejõu ja Euroopa ühe kõige kuulsama strateegiaguru Costas…
Suutsin möödunud valimised üle elada nii, et ühegi partei kampaaniaga eriti pihta ei saanud. Lugesin erakondade valimisprogrammid läbi, arutasin omakeskis/tuttavatega tuutu-luutu meetodil nendes sisalduvate tambovi koefitsentide üle ja e-hääletuse järgselt vaatasin vaid korra ETVs vihuviimast debatti. Täpsemalt isegi vaid selle lõppu ja sedagi vaid silmanurgast. Seal aga hakkas silma üks pilt, mille Marek Strandberg oli…
Stockholmi kesklinnas on paar tasuta netiga kaetud laiku ka varem olnud, kuid neid leida on paras kunst. Samas on suletud ligipääsuga võrkusid (enamus tänavatele ulatuvat jalajälge kuulub tugijaamadele, mis mõeldud ettevõtete sisemiseks kasutuseks) pea igal pool. Kui inimesi piisavalt kaua aega veenda, et traadita internet maksab ning palju, siis inimesed usuvadki seda ja hakkavad maksma…
Olen kuulnud linnalegende tundidepikkusest e-hääletamisest. Kui harvakasutatav PIN2 käepärast (PIN1 tavakohaselt kasutajatel juba pähe kulumas), siis ei tohiks ju suurt üle minuti-paari minna. Enamus ajast kulus valijarakenduse allalaadimisele (sekundit 20, pakuksin) ning PIN2 otsimisele (teine sekundit 20). Kandidaadi, kellele olin juba varasemate valimiste ajal silma teinud ning ta omaks ära valinud oli lihtne üles leida…
Delfi e-eesti rubriik küsib: Tänaseks on ID-kaart juba miljonil eesti kodanikul või elamisluba omaval inimestel taskus. Ometi ennustab Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul vaid 4% häälte laekumist elektrooniliselt. Siit ka küsimused: 1. Kas inimesed ei ole piisavalt teadlikud või ei ole süsteem ennast korralikult veel tõestanud – oodatakse ära esimesed tulemused ja järgmistel valimistel peaks oluliselt…
Veel üks väike päevakohane nupuke Eesti Ekspressi võrguväljaande tarbeks: Mäletan noorpõlvest pöördteadet: “Arstid tegid kõik, mis suutsid, kuid patsient… jäi ellu”. Viimati vist kippus arutelou samas suunas minema ühel EBSi vilistlaskonverentsil, kui arutati riikliku innovatsioonisüsteemi ja majanduskasvu seoseid. Leiti, et riiklikule innovatsioonisüsteemile vaatamata majandus Eestis ikka muudkui kasvab ja kasvab ning seda täitsa omasoodu. Valitsuse…
Ekspressi veebiväljaande tarbeks sõbrapäevajärgne avastus Aprillis 2006 leiti Londonis oma korterist surnuna Joyce Vincent. Mitte see Joyce, kes omal ajal laulis hiti kuldsetest lintidest, mis tuli siduda ümber tammepuu. Üks teine Joyce. Lihtsalt suri ühel heal päeval ära. Kui tema korteri uks politsei poolt lahti murti, siis televiisor mängis kodus ja jõulukingid ootasid endiselt avamist.…
Vastavalt Belgia kohtu otsusele on Google ka käitunud ning tulemus on ilmselt kohust rahuldav, kuid vaevalt, et meediakontsernid, kes Google väidetava autorikaise reeglite rikkumise eest kohtusse kaebasid just sellist tulemust ootasid. Raha tahtsid nad, ikka raha ning seda neile ju advokaadid ka alul lubasid. Hetkel aga ei mingit raha vaid sind lihtsalt ei ole enam…
Täna Tehnokrati raadiosaates plaan erakondade poolt saabuvateks valimisteks ette valmistatud infoühiskonna poliitikaid analüüsida. Aluseks plaanitakse võtta loomingulise kollektiivi IT-neeger esitatud ning erakondade poolt vastatud küsimused, samuti väärt neegrite läbi surfatud erakondade veebid/valimislubadused. Mina mängin samal ajal Pärnus tenniseturniiril ja saates osalen ilmselt kaughäälingu teel vaba libero rollis. Mõned esmased märksõnad aga ette – saatejuhtidel mind…
Lisaks sellele, et ta Infopoliitika foorumil räägib, on hea meel teatada, et Stephen on valmis eraldi üritusel ka otsitehnoloogiatest rääkides süvitsi minema Google’i guru Stephen E. Arnold (USA) kutsub üliõpilasi kolmapäeval, 14. veebruaril kell 14 Eesti Infotehnoloogia Kolledži Neosaali arutlema maailma juhtivate otsitehnoloogiate, sh Google’i arengusuundade, nendega seonduvate ohtude ja võimaluste üle. Lisaks pakub ta…
Eesti Eskpressi veebiversiooni tarbeks kirjutet ja seejuures toimetamata versioon. Estica on antud loo tähenduses algatus Eesti teadus- ja kultuuritekstide paremini kättesaadavaks tegemiseks. Algatusele kirjutas 9. jaanuaril 2007 väidetavalt alla 30 kultuuritegelast, kuid algatuse teksti ennast mul leida ei õnnestunud. Oleks kindlasti ka ise kirjutanud, kuid pidin Keelefoorumilt pärast oma esinemist lahkuma. Hea algatus, see Estica,…
Kui jaaguaris saab veel kuskil suusapuhkuse taha konverentside eest peitu pugeda, siis veebruar on neid ribudadapidi täis. Eilse NMK materjalid veebis väljas siin. Minul jutuks Interneti generatsioon ja tema eripärad. Huvilistele, kes tahaks kiirelt end kurssi viia väärtushinnangupõhiste generatsioonide teemaga soovitan Wikipediast neid eri põlvkondi natsa uurida. Vastus kohustuslikule esinejaküsimusele aga selline: Mida arvad tänapäeva…
EBSi Vilistlaskonverentsil püüdsin oma ettekandes arutleda Eesti Arengufondile esitatavate erinevate osapoolte ootuste üle. No ja teisalt siis mõtelda sellest, millised on Arengufondi reaalsed võimalused Eesti arengut mõjutada või kasvõi peajoont muuta. Ette nähtud mahus plaanitavad investeeringud ettevõtetesse meie arengut vaevalt muudavad – tore aga, kui kümmekond head algatust saavad täiendavat finantsi ja head nõu omale…
Eesti Ekspressi veebiväljaande tarbeks sai Askuri soovil nina topitud Keeleseaduse muudatusplaanidesse, eelkõige osasse, mis puudutas plaanitavaid nõudeid Eesti veebilehtede avalehe osas. Keeleseaduse §1 ütleb: “Eesti riigikeel on eesti keel.” Teist sellist riiki maailmas pole, kus eesti keel oleks sellises staatuses. Eesti rahvale ja keelele päris paraja suurusega riik omadega hakkamasaamiseks. Mure oma rahva ja keele…
Tänavuse Infopoliitika Foorumi teema on intrigeeriv ja pealkiri taotluslikult massikultuuri sugemetega (Lost in Space, Lost in Translation).