Oi kui palju küsimusi tuli postkasti korraga. Proovin kiiresti vastata:
– hääletasin avalikku traadita Internetti kasutades IM Arvutid salongis, kus samal ajal püüdsime ühe suurema videofaili lõikumiseks sobivaid tööriistu valida. Samamoodi oleks see võinud ju olla Statoili bensujaam, mõne hotelli leviala, kodu või kontor – turvalisuse koha pealt vahet poleks olnud.
– ei olnud pinnid peas, olid taskus kaasas. PIN2 läheb sedavõrd harva vaja lihtsalt ja polnud hommikul aega neid kuskile muudele kandjatele turvaliselt kanda
– ei leia, et minu postitatud ekraaanipildid sisaldaksid mingit võõrastele silmadele mõeldamatut
– ei, ma ei tea, kus arvutis see minu hääl parajasti just täpselt resideerub. Ma usaldan valimisi korraldavat asutust – Vabariigi valimiskomisjoni ning usaldan nende valitud tehnilist teostust
– jah, leian, et hüpoteeetiline DOS rünne valimisseerveri vastu on kuritegu, mida tuleks karistada
– jah, arvan, et sellise võimaliku ründe korraldajaid ning ründe tellijaid on võimalik leida, neid kohtu ette tuua ja vastavalt seadusele karistada
– ei, ma ei usu, et e-hääletuse vastase hüpoteetiline rünne võiks aset leida sellises ulatuses, et e-hääletamine oleks nurjatud
– ei, minu osalemine inimesi valima kutsuvas reklaamis ei olnud ühegi erakonna promomine minu poolt. Minule tegi Vabariigi Valimiskomisjoni nimel ettepaneku selles kampaanias kaasa lüüa kampaaniat teostanud reklaaamiagentuur. Meeldiv, põgus ja töine kokkupuude jättis neist asjatundliku ja erapooletu mulje. Raha mulle kampaanias osalemise eest (senini vähemalt ;) pole pakutud.
