KUKU raadio 2008 + 10 nädalasse olen pidanud paar sisendit andma.
Infoühiskond 2018, raadiointervjuu tarbveks kribatud kiirmõtted
Eeldusel, et Eesti on ka kümne aasta pärast avatud ifoühiskonna osa pole mõtet pikalt vaadata siinseid kohalikke infoühiskonna eripärasid vaid keskenduda sellele, mis leiab aset globalselt ning arvestada, et tõenäoliselt leiab enamus mujal maailmas toimuvat aset ka siin. Globaalselt:
– Infoühiskonda kaasatute arv kahekordistud maailmas järgmise kümne aasta jooksul.
– Traditsiooniline telefoniteenus (PSTN) kaob ning asendub internetipõhiste suhtlusteenustega (reaalajas pilt, hääl, tekst)
– Veebipõhiselt pakutavate (või veebiga tihedalt integreeritud) teenuste hulk kasvab, kasutajad veedavad senise 40 minuti asemel keskmiselt 3 korda rohkem aega internetipõhiseid teenuseid kasutades
– Pakutavate teenuste eluiga kahaneb veelgi. Planeeritavates ärimudelites ei lähtuta pikemast, kui 3 aastasest elutsüklist ning idea-to-market püütakse suruda 3 kuu sisse. Eelduseks kiiret arendamist ning skaleerimist võimaldavate platformide olemasolu.
– Primaarne turnuduskanal on Internet, muud kanalid on toetavas rollis.
– Pakutavate teenuste hulga kasvuga seoses muutub oluliseks küsimus – millisel avatud ning teenusepakkujatele/kasutajatele mugavaimal platformil see kõik toimub – MS, Skype, Google, kuid võimalik, et ka mõni muu, näiteks tärkav avatud lähtekoodi koostöökogu. Platform tähendab aga mitte enam pelka tehnoloogiat vaid kliendibaasi – aktiivset, maksekanalitega seotud kliendibaasi.
Peale on kasvanud ning täisealiseks saanud põlvkond, kes pole mitte õppinud arvutit, internetti või mobiili mingil hetkel kasutamna vaid on sündinud keskkonda, kus uued tehnoloogiad on nende ümber ning nende suhtestumine on uutesse tehnoloogiatesse ka teine. Sõnaga – mina ja tehnoloogia oleme üks. tehnoloogia on minu osa.
ÜRO eriorgan püüab infoühiskonna turvalisuse ja regulatsiooniga seotud küsimusi hallata, võimalik, et selleks seatakse avaram mandaat ITUle, kuid seda alles organisatsiooni reformimise järel. Rahvusvahelise koostöö koordineerimiseks ei piisa enam reaministeeriumi ponnistustest vaid välisministeerium on selle 1. ja 2. büroo kõrvale tähtuselt tõstnud, seesama puudutab ka reaalset aega ning vahendeid, mis infoühiskonna rahvusvahelisse koostöösse pannakse.
Haridus ja innovatsioon 2018
Aastaks 2018 on Eesti kõrgharidussüsteem läbi käinud demograafilisest mõõnast tingitud kriisi (mis on omakorda otsaga teadussüsteemi ning tööturgu mõjutama hakkamas) ja sellst ellu jäänud. Tugevamaks saanud. Kõrgharidust antakse personaalsemalt, tudengite arv õppejõu kohta on langenud, samas on kadunud sisuliselt “koosseisulised õppejõud” ning tipud loevad kõikjal. Täiendkursuste ning tasemeõppe vajadustega arvestamiseks on pool igast semestrist üles ehitatud nädalastele intensiivkursustele, mille käigus võetakse 1-2 ainet. varahommikusele grupitööle jaärgeb tipplektori loeng, seejärel individuaaltöö, seminar, mida aitab tipu assistent läbi viia, grupitöö, harjutus/kontrolltöö ning õhtune iseseisev töö. Nädalaga on “moraal ja eetika” ning “20. sajandi inglise filosoofia” hinnaga 4 ETC läbi võetud…
Aatal 2010 on parim aeg minna teist kõrgharidust omandama ning seda paljud ka teevad (küllap mõeldakse selleks ajaks mingi lahe seadusmuudatus välja, mille sisuk see, et päevases õppevormis kõrghariduse ajaks on kinisvara laen riigi toel ajatatud), millest omakorda sünnib ainult head ka tööturule. Kaks kõrgharidust normiks, täpsemalt siis teadmiste upgrade. Eelmine versioon niigi paljudel pärit ajast, kui Kerem andis sotsialistlikku poliitökonoomiat…
Innovatsioonisüsteemi mõjutab aga mitte niivõrd süsteem ise vaid olulisim sisendfaktor – ettevõtlikud ja uute ideedega inimesed. Miks nad peaksid aga oma äri Eestis(t) ajama, sellele küsimusele mul küll vastust pole kuskilt võtta…
