Eesti Eskpressi veebiversiooni tarbeks kirjutet ja seejuures toimetamata versioon.
Estica on antud loo tähenduses algatus Eesti teadus- ja kultuuritekstide paremini kättesaadavaks tegemiseks. Algatusele kirjutas 9. jaanuaril 2007 väidetavalt alla 30 kultuuritegelast, kuid algatuse teksti ennast mul leida ei õnnestunud. Oleks kindlasti ka ise kirjutanud, kuid pidin Keelefoorumilt pärast oma esinemist lahkuma. Hea algatus, see Estica, igatahes.
.com või .cc on antud loo tähenduses valik, mille ees seisame – kas teadus- ja kultuur on peaasjalikult era- või avaliku sfääri kuuluv.
Kas ligipääs teadlase töö tulemustele on piiratud või mitte? Kas Eesti kultuuriruum on avalik hüve või eraomand?
Tõenäoliselt on nende valikute vahel mingi kompromiss, mida hakataksegi estica.ee nime all tundma, kuid see kompromiss peaks olema suundaandev. Või isegi suundamuutev, kui uskuda seda, et meie teadus- ja kultuuriruumi iseloomustab praegu kapseldumine ja fragmenteerumine omaetteolevateks erasfäärikesteks. Tegelikult ei ole eelnenud väidet võimalik uskuda, sest nii teaduse kui ka kultuuri eksisteerimise eelduseks on nende avalikkus. Teadusfilosoofia ei tunne mõttekonstruktsiooni, mille kohaselt oleks teaduseks võimalik nimetada omaette nurgas enda teadmiseks loodut. Isegi subkultuurid toimivad avatusest lähtuvalt – see on tõhusaim viis oma norme ning väärtusi, rituaale ja stiile edasi kanda ning väljendada. Imelikul kombel aga leiavad meie ülikoolides endiselt aset teaduskraadi vääriliseks peetavate tööde kinnised kaitsmised ning teadus- ja kultuuriajakirjade veebiväljaanded toovad lugejani vaid sisuloetelu. Samas on mitmed Akadeemias ilmunud tekstid sündinud ka Eesti Teadusfondi grantide toel. ETFi juhend grantide taotlemiseks ütleb päris puust ja punaselt:
- 54. Asutus nõustub Teadusfondi põhimõttega, et pärast projekti lõppemist muutub selle
tulemus reeglina üldkasutatavaks omandiks (public domain).
ETF mängib kindlasti oma sajakonna miljoni kroonise aastaeelarvega meie teadusmaastikul olulist rolli, kuid isegi “olulise turujõuga” tegija reeglist ei piisa, et teadus interneti vahendusel avalikult kättesaadavaks teha! Kultuuriruumi toetab omalt poolt Eesti Kultuurkapital, kes ei puuduta oma sõlmitavates lepingutes toetatavate projektide üldkasutatavaks muutmist.
Praegused arutelud Estica ümber saavad takerduma eelkõige avalikust eelarvest finantseeritud teoste varaliste õiguste omanike vastasseisu taha. samas kostuks selge ja mõistetav just vastupidine argumentatsioon – avalikust eelarvest finantseeritav loometöö on üldkasutatav omand. Isegi filmiinimesed, kellega sellist ideed on arutatud leiavad, et asjal on jumet – nad peavad ainult oma ärimudelit tsipa muutma. Eesti filmi lootus oma kulutusi tasa teenida kinopiletite, karmilt kaitstud digitaalmeedia müügi/rendi ja kunagiste teleõigustega täituvad 50st filmist ühel. Seejuures jäävad kõik need 50 filmi väljapoole üldkasutust, väljapoole avalikku kultuuriruumi ning väljapoole kõigile kasutamiseks mõeldud Esticat…
Kes peaks aga olema teadustekstide avaliku Internetti riputamise vastu? Vastust võib otsida Ockhami või Hanloni habemenoa printsiibi ühisosast lähtuvalt. Alustame viimasest – ei maksa kunagi panna pahatahtlikkuse arvele seda, millele rumalus on piisavaks seletuseks. Kui teadlane ei olegi äkki huvitatud sellest, et tema püstitatud hüpoteesi tõesuses oleks teistel võimalik kahelda? Või tema kirjutatud traktaadi mõttekuses…
Tuleb põnev aasta ja huvitav arutelu. Meil on esimest korda võimalik pidada korralik debatt maha selle üle, kas avalikust eelarvest finantseeritava rahvusringhäälingu omatoodang peaks olema vabalt ja piiranguteta kättesaadav? Kas meie loometöö, mida avalikest vahenditest finantseeritakse peaks olema üldkasutatav? Kas teadus ja teadustöö peaks olema avalik hüve?
See, kuidas hiljem see veeb või portaal tehniliselt püsti panna ning kelle tekst või teos siis sinna veebi ka liidetud saab on hoopis lihtsam küsimus. Lihtne peaks olema ka Eestis praegusest paindlikuma autoriõiguste regulatsiooni kasutuselevõtt Creative Commons abil. See pidada Kultuuriministeeriumis vaid koera sabast üle astumise vaev veel olema.
