Istusin ja kuulasin eurorahale ülemineku ettevalmistustest ülevaadet. Sobrasin ühe vana idee üles ja panen ta veidi kõpitsetult välja. Kolm aastat tagasi oli veel veidi varane idee, praegu ehk juba positsioneeeritav.
1000 Euro suurune Hariduskapitali osak igale sündinule alates 1. septembrist 2006
Tulevikku ei ole võimalik ennustada. Ainus, mis on kindel, et seal elavad meie lapsed.
Eesti, nagu ka paljude muude riikide jaoks on üheks objektiivseks protsessiks rahvastiku koosseisu pidev vananemine. Aastaks 2020 muutub enamuse rahvastikuprognooside hinnangul ning sõltumata rahvastikupoliitilistest meetmetest Eesti demograafiline struktuur selliseks, kus tööealise elanikkonna kohta tuleb erakordselt kõrge mittetöötava elanikkonna osa. Selline situatsioon tingib kõrgendatud surve riigieelarvele kujunenud heaolu taseme ning avalike teenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse säilitamiseks. Oluline on pikaajaliselt kasvatada ka Eestis tööjõu produktiivsust, milles olulist rolli kannab ka tööjõu kvalifikatsioon, nende teadmiste ja oskuste hulk ning haridustase.
Ühelt poolt on sellises situatsioonis juba praegu oluline suunata inimesi läbi säästmisele motiveerimise endale lisapensionit teenima, teisalt on võimalik ka läbi aegade haridust väärtustanud Eestis suunata lapsevanemaid säästma raha oma lapse tulevase edu – võimalikult hea hariduse omandamiseks.
Hariduskapitali idee püüab eneses ühendada kompleksmeedet, mis oleks käsitletav pikaajalise peretoetuse süsteemi osana, aitaks leevendada koormust erinevatele eelarvelistele ja isiklikele hariduskulutustele, mis kulmineeruvad aastaks 2020, püüab kasvatada majanduse ning ühiskonna konkurentsivõimet läbi inimkapitali lisavahendite suunamise ning kasvatab ja väärtustab ühiskonnas säästuharjumusi.
Hariduskapital oleks analoogiline edukalt käivitunud mitmesambalisele pensionikindlustuse süsteemile, milles riik osaleb haridusosaku emiteerija ning edasiste säästude kaasfinantseerijana.
Hariduskapitali osakut koos kasvikutega saab haridusega seotud kulutuste katmiseks kasutada inimene alates põhikooli või soovi korral gümnaasiumi lõpetamisest. Juhul, kui hariduskapitali saavad lapsevanemad paigutada tulumaksuvabalt igakuiselt kuni 50 Eurot, millele riigi poolt lisab 25% võrra lapsevanemate paigutusest, koguneks põhikooli lõpetamise ajaks sõltuvalt Hariduskapitali investeerimise konservatiivsusest kuni 20 tuhande Euro suurune sääst, millega on võimalik suur osa oma haridusega seotud otseseid või lisakulusid katta nii Eesti, kuid ka muudes maailma kõrgkoolides. Hariduskapitali väljamaksete süsteem tuleb kujundada väljamakse aja situatsioonile ja sisule vastavaks.
Hariduskapitali riigi poolt paigutatud osa tuleb tagasi maksta osamaksetena pärast 30 eluaastat vaid juhul, kui raha saaja ei ole end Eesti maksukohuslasena deklareerinud vähemalt 4 aastaks pärast 25 eluaastat.
Väljamaksete administreerimiseks vajalik süsteem tuleb luua alles kapitali 15 tegevusaasta järel, enne seda tuleks administreerida vaid osakute kasvatamist ning eri põhjusel osaluse katkestamist, seeläbi on madalad ka kapitali jooksvad halduskulutused.
Hariduskapitali on tunduvalt lihtsam administreerida kui muid riigipoolseid kompleksseid peretoetuste meetmeid, samuti on ta oma olemuselt ühelt poolt meie rahvuslike põhiväärtustega harmoonias, teiselt on ka kujunev teadmistepõhine ühiskonnakorraldus väärtustamas inimese heaolu kasvu olulise kriteeriumina tema isiklike oskuste ja teadmiste kogumit.
