Capgemini uuring “Online availability of Public Services” on juba viieaaastase ajalooga a) trendikirjeldava aegreaga b) koos uute liikmetega. Bisservissseritele oli seee juba enne nende sündimist teada, et uued liikmed ei tähenda eEuroopale midagi head. Nii ongi enamuses mõõdetud valdkondades euroopa “keskmine tase” langenud ja seda tänu uute liikmete mahajäämusele. Lihtse üldistusena võib öelda, et avalikud teenused on pooltes riikides ja pooles mahus kättesaadavad pooltele inimestele.
Paar silmatorget:
– loomulikult on enimarenenud segment nn. income generation teentustest, ehk lihtsad ja robustsed lahendused selleks, kuidas inimeste ja firmade käest raha võimalikult valutult ja kiiresti riigikassasse saada. Selle teenusteklastri täisrakenduste osakaal oli saavutaatud 80% juhtudest üle kogu Euroopa. Peamiselt räägime siis eMaksu- ja eTolliametite töö. Lahenduse edukus on seotuud maksude “paratamatuse” reegliga ja oh üllatus – jälle ning jälle näen erinevaid inimesi rääkimas säravsilmi, kuidas neilt tulumaks 2 minutiga ära võeti ja nad on selle üle nii õnnelikud. Tore, kui riigi ja kodaniku suhe nii õnnistav on. Teine oluline põhjus rakenduse edukuseks on Rahandusministeeriumi(de) haldusala poliitiline jõud kõikiddes riikides ning vastavate ametite otseallumine sellele ministeeriumile.
– mitte just nii sädelev pole olukord registreerimisteatiste esitamise võimaluste, lubade ning litsentside taotlemise ja tagasimaksetega riigikassast. Klastrites täisrakendusi vaid vastavalt 30%, 10% ja 31% ulatuses. Siin hakkab silma just eTeenuste ja aavaliku halduse struktuuri vaheline konflikt – teenused lõppkasutajale ei ole mitte ühe ametkonna vaid eri asutuste poolt ühiselt pakutyavad, kuid senini pole nad pidanud omavahel ühiselt probleeemide lahendamisega tegelema. Lihtne näide – lapse sünd on sünnitusmaja asi (kohalik omavalitsus), kuid lapse sünni registreerimine on kaas maksuameti või mõnedes riikides rahvastikuregistrite (keskvalitsus) pärusmaa. selleks, et lapse sünni järel toimuks keskregistrisse kanne, ehk teenus saaks kodaniku jaoks teostatud täies mahus – laps sündinud ja kohe isikukoodi jms legitiimse rituaaliagaa kaetud, peaks kohaliku omavalitsuse asutuse ja keskvalitsuse asutuse vaheline koostöö toimima. Ning seda lisaks veel umbes 800 eri teenuse osas, kus kesk- ja kohalik omavalitsus avalikku teenust üheiselt peaksid pakkuma.
Pead on hakanud tõstma vaiksselt ka arusaamad, et see va eRiigi asi on nüüd ära proovitud, raha on sinna kõvaasti pandud ja inult poolele teele jõudsimegi välja. Allesjäänud poole rahastamise kohta kehtivat aga reegel, et iga järgmine samm maksab kaks korda rohkem, kui eelmine, kuna asutustevaheliste ühisteenuseid pakkuvate infosüsteemide arendusülesanded on olulisemalt keerkamad. Lisaks peab veel pidavalt teegelema ametnike koolitusega (tihtilugu oma põhitegevusega mitteseotud valdkonnas), mingi struktuuse muutuse protsess käib koguseeaegtead ning valijate hääli see va eRiik ka ei too. Niiet võiks nagu saavutatuga igati rahule jääda ning vaikselt vilistades tagasi hakata minema.
Tõusvatel peadel ilmselt ka kõrvad küljes ning neisse kõrvadesse peab jõudma selge ja lihtne argumentatsioon, miks edasi liikuda. Niisama progresssi vääramatuse juttu ajada on juba liiga koons. IT investeeringute tasuvuse teemal järgmisel nädalal.
Ahjaa, see ka, et Capgemini uuring vaaatleb mitte eRiiki tema tervikvaates vaid pelgalt eri avalike teenuste segmentide (klastrite) kättesaadavaust interneti vahendusel. Ei sõnagi avaliku info kättesaadavusest ega eDemokraatiast. Riik, kui täiuslik transaktsioonimasin, teenindusmaja.
Ja lõpeks muidugi ka selline pisiasi, et teenuste kättesaadavusel on Eesti neljandal kohal Rootsi, Austria ja Soome järel.
