Kirjapandust leidis hoolikas lugeja muu hulgas ja ridade vahelt ka paar uut huvitavat tehnoloogiaprojekti. Näiteks üleriigilise kriisikommunikatsioonisüsteemi. Riigieelarve koostamise ja elluviimise läbipaistvus. Intellektuaalselt huvitav saab olema ka “eRiigi põhimõtete” abil “ravi kulude muutmise läbipaistvaks, kontrollitavaks ja omavahel võrreldavaks”.
Põllumajandusministeeriumile plaanitakse innovatsioonieelarve kahekordset kasvu. Innovatsiooni lõigus oli suisa otseütlevat käänet kasutatud:
“79. Toetamaks Eesti suundumist teadmistepõhilisele majandusele, loob valitsusliit Eesti Arengufondi (riikliku riskikapitalifondi), milleks eraldab vajalikud vahendid. “
Tulevasele MK ministrile väike miin juba kabinetti tiksuma seatud – kas teha EASi juurde, teha uus, “odava ja rumala raha riiklik VC” või uus, “targa ja kalli raha VC”? Vaevalt, et SAK ja tolle pakutud Eesti Arengufond reinkarneeritakse.
eRiik ka ilusasti mainitud ja kirjas kaks punkti:
“80. Valitsusliit arendab avaliku halduse toimimisviise eesmärgiga muuta infotehnoloogiliste vahendite abiga teenindus inimestele mugavamaks.”
Kostub nagu re-engineeringu tuuled hakkaks avalikus halduses puhuma. Millised on siis need praegused toimimisviisid, mis takistavad IT vahenditega teenindust mugavaks teha? Kahetasandiline haldussüsteem?
“81. Valitsusliit toetab riigi IT-arendusprojektide keskselt koordineeritud ja projektipõhist rahastamist.”
Seda lause üle tuleks kohe pikemalt mõtlema jääda. Jürgensonist alates on iga minister saanud teise ametisoleku kuu alguseks aru, et keskset koordineerimist võimaldav määrus on juba ammu valmis, kuid valitsus seda heaks ei kiida. Tea, miks nüüd peaks Rahandusministeeriumis teistmoodi arvatama? Projektipõhise rahastamisega soovitakse mida saavutada? Kinnitada de facto oukorda? Nagu nimest johtub, on ka seni arendusprojektid olnud, kuid kas neid siis finantseeriti mingil muul viisil?
Päris nadi tulemus, kui arvestada, et läbi rääkima mindi kõvasti pikema shopping listiga. eRiik on meil taaskoaleerunud maarahval nagu lepavõsa. Ise kasvab kraaviveergudele, kus saab. Varjab võsa taga oleva suurema jama möödasõitja pigu eest ära.
