Olen Martin Varsavsky tegemisi ka varem kõrvalt jälginud ning korda paar ka kokku sattunud mingitel tavakohastel tseremoniaalsetel üritustel. Üks selliseid tegelasi, kellega satud hiljem kuskil x linna peal vaikses kohalikus kõrtsus pisemas seltskonnas pikemalt juttu ajama ning järgmisel päeval on sellest hea olla.
Tema uus algatus FON – Community WiFi Access on triviaalne ning loomulik jätk tehnoloogia arenguloogikale hetkemaailmas. Valitsused ei saa kodanikke keelata oma koduseid traadita tugijaamu jagamast teiste soovijatega, jagamist soovivad tahavad mingit kindlust, et teada kes ja milleks nende tugijaamu kasutavad, selles on piisav hulk rebellikku revolutsioonihõngu ning tagatipuks on isegi tõenäosus, et satud muudesse FONi võrgustiku piirkodnadesse, kus hää tasuta netti siis ka katsuda.
Loomulik, et ta oma võrgustikku on kaasanud kimbu netikommuunile tähendust omavaid tegelasi, saanud igati korraliku esimese roundi finantseerijaid ligi ja areneb mis mühin. FONi kloone tekib aga juba suisa üleöö, alates varemesksisteerinutest, kes hoogu juurde saavad kuni uute tegijateni.
Veidi hiljem. Märkasin, et Jaanus on teemat hiljutuses detsembris puudutanud, avaldades toona, valgusaastaid tagasi oma mõningast skepsist.
valgusaasta on pikkusühik…