Internet ongi elu

Tuli Rate kinnikeeramise teemadel sõna võtta. Olen varem oma arvamust avaldanud, toona poolirooniliselt ja eks selgi korral tuleb kirjapandut vaadata läbi mahendavate läätsede.

Toimetatud versioon siin, algne tekst allpool.

Pühapäeva öö. Kõikjal Eestis siravad taevast vastu tähed. Kevadusvine ööbik on endast väljumas. Rate.ee portaali on hetkel kasutamas 13.452 inimest. Viimase 5 minutiga on neist 26 lisanud muudele kasutajatele vaatamiseks ning kommenteerimiseks endast uue foto. Samal aja jooksul on 8 kasutajat saatnud 10 krooni maksva lühisõnumi, millega oma lemmikpildile lisaks ka enda pilt teiste kasutajate ekraanile tuua. Tähelepanu on defitsiit, tähelepanu maksab.

Reit ongi elu

Infoühiskonna trendide uurijad on Interneti põlvkonna väärtushinnangid analüüsides pidanud tõdema, et erinevalt paljudest muudest senistest põlvkondadest on neid, kes sündinud arvutihiir ühes käes ja mobiil teises käes raske ühiste tunnusjoontega kirjeldada. Varasest east algav eristumissoov, individuaalsete huvide esile toomine ühishuvide ees, kiire tähelepanu ja fookuse muutmine, kindlate ning kestvate huvide asemel paljude asjadega samaaegne tegelemine räägivad fragmenteerunud sotsiaalsest mustrist. Midagi on aga ka ühist – enamuse Interneti põlvkonna jaoks on Internetis toimuv päris elu, täpsemalt on Internet lahutamatu osa elust. Seega ei maksa ka irooniliselt kulmu kergitada, kui kegi ütleb: „Reit on päris elu“. See ongi elu ning seda tõsisemalt tuleb suhtluskeskkondade pakutavate teenuste sisusse suhtuda.
Teiseks oluliseks ühisjooneks Internetipõlvkonnas on kasutajate suhe tehnoloogiasse. Oleme vaevalt jõudnud harjuda arusaamaga, et riietus kõneleb inimesest enam, kui tema teod (You are what you wear) ning peame silmitsi seisma uue nähtusega, kus arvuti, mobiiltelefon, mängukonsol ja muusikamängija kõnelevad kasutaja eest ning on osa inimese identiteedist (Me and my tehnology are one).

Kas sama konflikte kui pronkssõdur?

Arvestades, et Internet ning muud uued tehnoloogiad on ja jäävad olema lahutamatuks osaks uute põlvkondade elust, tuleb ka nende tehnoloogiate kasutusvõimalustele ja kasutuse sisule senisest enam tähelepanu pöörata. Lihtsalt kinni keeramine ja ära keelamine pole mitte ainult noorte kiviaega tagasi surumine (kus küll muidugi muru oli rohelisem ja lumi valgem) vaid ka nende elu vaesustamine. Alati võib küll ju küsida, et mille poolest näiteks Rate on noorte elu rikkamaks teinud ning vaevalt me mõistlikku vastust saaksime või vastusest aru saaksime. Samamoodi ei pruugi aga sajad tuhanded noored aru saada, miks peab hommikul kindlal kellaajal Pika Hermanni otsa sinimustvalge lipu tõmbama või riigihümni püsti seistes laulda ning oma kodumaa turvalisuses Jumalale lootma jääda. Esmalt tasuks aga küsida ning püüda mõista. Ilma naljata – äkki omab Rate ühiskonnas samavõrd konfliktset tähendust nagu seda pronkssõdur?

Tehniliselt teostuselt on Rate robustne ning töökindel, äriliselt kasumlik ja tema sulgemist ei soovi väidetavalt ei tema omanikud ega kasutajad, keda on enam, kui viimastel Riigikogu valimistel oleks absoluutse enamuse moodustamiseks vaja olnud koguda hääli. Sedavõrd suure kasutajaskonnaga avalikult pakutava teenuse üle on liialt vähe debatti olnud, samuti pole arutelu muutusteni viinud. Eesti Raudtee ja Estonian Airi üle arutame küll tuliselt, kuigi ei igapäevaselt ega ka pikemas perspektiivis ei mõjuta kumbki meie elu sellisel määral nagu seda võib teha mõni terveid earühmi kattev internetiteenus. Millisel määral peaksime omanike huvidele ja kasutajate soovidele vastu tulema olekurras, kus avalikkus samas seda teenust praegusel kujul tugevalt taunib?

Omaniku huvid

Rate.ee tegevust kontrollivad Eesti, Rootsi ja Soome valitsused. Nimelt haldab seda portaali Serenda Invest OÜ, millest 51% kuulub Eesti Telekomi tütarfirmale AS EMT. Eesti Telekomist 27,17% kuulub Eesti riigile, 53,7% aga TeliaSonerale (Rootsi ja Soome riigile kuulub sellest firmast kokku 59%). Seega küsimus kolme riigi valitsustele – millist riiklikult olulist teenust pakub see suhtlusportaal, mille käive ja kasum on sedavõrd marginaalsed, et ei vääri isegi finantsaruannetes kajastamist? Intervjuudes kinnitatakse küll tehtud investeeringu kasumlikkust ja asjade kulgu äriplaanide kohaselt, kuid täpsemaid numbreid, rääkimata tulevastest plaanidest pole avaldatud. Kindlasti kuluks hetkel marjaks ära see, kui AS EMT avalikult selgitaks oma seniseid, praeguseid ning tulevasi ambitsioone Rate.ee arengus. Seni on kommentaaridest pigem hoidutud – kasutaja ei märka EMT ja Rate vahelist seost ei esmapilgul ega ka kummagi ettevõtte avalikku infot põhjalikumalt uurides. Kommentaarid on pigem süüdistusi tõrjuvad, kui omapoolset aktiivset ja positiivset visioni omavad – aeg oleks oma senist suhtumist muuta. EMT – teil ju ikka on positiivne visioon Rate kohta olemas, eks? Rääkige sellest, jagage oma rõõmusõnumit meiega ja rahustage meid. Öelge, kui oluline on teie ettevõtte väärtuste ja missiooni täitmiseks see portaal ning mille võrra muutub maailm Rate kasutamisest paremaks? Või oskavad sellele küsimusele paremini vastata Eesti Telekomi omanikud – Eesti, Rootsi ja Soome valitsused, kes püüavad ühiselt ehitada turvalist ja kasutajasõbralikku infoühiskonda?

Kasutajate soovid

Internetipõhiseid suhtlusvõrgustikke on maailmas kümneid tuhandeid ja meie pisikesest Ratest sadades kordades suuremaid. Head teenust iseloomustavad ka selged ja kasutaja turvalisust silmas pidavad reeglid, mille eest seistakse. Rate.ee reeglid on selged – kui Rate ei meeldi, siis ära kasuta. Meie sinu kohta liigselt ei päri, kui sa otseselt kehtivaid (autorikaitse)seaduseid ei riku, siis tee, mis tahad. Sündsa ja sündsusetu piiri kehtestab kasutajate enamus, seda nii sõnas kui pildis. Moderaatorite asi on kasutajate enamuse poolt kombatavate piiridega end pidevalt kohandada. Esimese asjana oleksin mina oodanud selgeid ja eelkõige alaealisi puudutavaid kasutusreegleid, mida aga paraku pole. EMT on turule toonud innovaatilise mobiilID, millega liitumine pealegi tasuta. Olgu siis eeskujuks kõigile ja koligu 3 kuu jooksul kõik kasutajate kontod MobiilIDga identifitseeritavaks. Alaealistele peaks aga olema Ratega liitumine võimalik vaid vanemate nõusolekul ja juuresolekul – olgu selleks siis kasvõi EMTi esinduse väisamine. Loomulikult peavad vanemad omama oma alaealise lapse kontole ligipääsu, nähes nii oma lapse saadetud, kui ka temale laekunud suhtlust. Kui Rate juba on kord päris elu, siis käitume seal ka päris elu reeglitega – nõuame teenuse pakkujalt turvalise ja kasutajasõbraliku infoühiskonna kohast teenust.

Teisipäeval koguneb Eesti Telekomi aktsionäride koosolek, kus vastavalt ettepanekule tuleb jagamisele üle 1,3 miljardi kroonine puhaskasum (0,61 eurot aktsia kohta). Jätaks ehk 1 eurosendi aktsia kohta jaotamata ning panustaks senisest veel kukesammu võrra enam meie pealekasvava Interneti põlvkonna  nimel?

Kes pani tuled põlema?

Rate meenutab mulle hetkel omaaegset 8b klassiõhtut. Tuled on kustu, muusika mängib, paarid on vaikselt välja kujunenud ja julgemad liibuvad. Klassijuhataja, tundnud poiste tualetis suitsulõhna ning leidnud tõhjaks joodud likööripudeli sekkub lõpuks otsustavalt asjade kulgu ning paneb ruumis tuled põlema. Pahameel ja tusatuju võtab maad – jälle rikkus ilusa peo ära. Me ei teinud ju midagi hullu. Me õpime elu. Lähme õige siit nüüd Jaani juurde edasi – seal on vaba pind. Osad hakkavad kuju minema, teised lähevad Jaani poole. Kui kõik lapsed on koolist lõpuks läinud ja ruumid üle kontrollitud, hingab õpetaja kergendunult. Hea ikka, et sai otsustavalt pidu seisma kästud ning tuled põlema pandud! See aitab alati. Kas ikka aitab?