Teisipäeval, 16. jaanuaril saab Isadusefoorumil õdusas seltskonnas isarolli muutumise üle arutada. Ettekandeid piisavalt vähe, see-eest aga hulk arutelu toitvaid materjale ette valmistatud:
– trükimeedia peegeldus isainstitutsioonist, kus minu jaoks jäid silma kolm paralleelmaailma, kus meie meedia vahendusel elame:
– kristlik-konservatiivne vaade läbi taasiseseisvunud Eesti algusaastate kuni nende praegueksisteeriuvate vormideni – isa on vaadeldud traditsioonilise, vankumatu, perepäise, töödrügava ja austamisvajava asutisena.
– postmodernistlik positiivne utoopia uuest, pehmest ja osalevast isadusest ning selle poole püüüdlemisest – eelkõige lood noortest peredest ja nende teadlikest valikutest
– modernistlik tarbimisühiskondlik narratiiv individualistlikust maailmast, kus uusmehelikkus on olemas, kuid läbi enesekesksete eelistuste, Cosmolikult segregeerunud soorollidega – projektikeskne peremudel
– tänavaintervjuud Tallinnas isa rollist, isapuhkusest ja pere ees olevatest valikutest – seda saab vaadata ka siit
– videointervjuu ühes Tallinna lasteaias isast, tema tegemistest ja lastega koosveedetud ajast – vaatamiseks väljas siin
– lühikokkuvõte kultuslikust Ukraina dokfilmist “Who will sing a lullaby” – igati camp vaatepilt isapuhkusel olevatest meestest ning nende uskumatutest seiklustest sealmail.
Millise isarolli poole peaks siis Eestis püüdlema? Minu jaoks on ühiskonna laiemate eesmärkide ja arenguga kõige paremini kokku sobiv eelnimetatud postmodernistlik, osaleva ja pehmema isaduse võimaldamine. Kaasa saab aidata otsusetegemispunktides ja need on mu arust:
– pereringis tehtavad otsused, neid kujundavad hoiakud/võmalused/reaalia
– töökeskkonna poolt saadav tugi oma otsuste elluviimiseks
– poliitilis-administratiivne keskkond ning tema mõju isaduse avardumisele
Mina pean loomulikuks, et vanemahüvitise seadus võimaldaks lapse sünni järgset aastat mõlemal vanemal kasutada.
Samm edasi tasuks ka astuda – nimelt võiks tööandja ning riik pakkuda välja ühise, täiendava isapuhkuse – igal aastal kaks nädalat tasustatud puhkust kuni lapse kooliminekuni. Selline isa ja laste ühisaeg. Sellest võidaks lapsed, isa, emad, tööandja ja ühiskond tervikuna.
Näis, mis muid häid ideid Isadusfoorumil välja pakutakse.
