Diplomitöid hindavale komisjonile laekus päev enne tööde kaitsmist kirjalik soov ettevõtjalt, kelle juures tudeng oli oma diplomitöö teostanud. Ettevõtja soovis kuulutada diplomitöö kaitsmise kinniseks. Põhjus – tudeng oli ettevõttes tööd tehes täitnud lepingut, milles tarkvara arendav ettevõte oli allhankijana kohustunud kolmandatele osapooltele tehtud töö sisu mitte avalikustama. Tudeng oli sellest tehtud tööst vormistanud aga ka diplomitöö, seda nii juhendaja, tööandja, kooli, kolleegide ja lähedaste teadmisel. Mida teha?
Komisjoni liikmete seisukoht oli jäik – esitamisele ja kaitsmisele kuuluvad diplomitööd on avalikud.
Me lähtusime oma jäigas seisukohas järgmisest:
– diplomitööde avalikustamine ja avalik kaitsmine on parim viis töö taseme objektiivse hindamise tagamiseks
– avalik kaitsmine tagab tudengite võrdse kohtlemise
– avalik kaitsmine ja tööde avalikustamine panustavad valdkonna ja teaduse arengusse
– soovime ettevõtete ja organisatsioonide teadlikkust tõsta avaliku koos- ja arendustöö eelistest suletud lähenemise ees
– kaitsmise kinniseks kuulutamine looks pretsedendi, mis ohustaks eelloetletud eesmärkide saavutamist
Asi lahenes õnnelikult. Konkreetses diplomitöös oli tegemist ühe tabeli ja ühe joonisega, mis kirjeldasid elektroonilise ärirakenduse arhitektuuri eripärasid mobiilside valdkonnas tegutseva olulise turujõuga ettevõtte juures. Need tabelid diplomitööst kõrvaldati ja asendati viidetega konfidentsiaalsetele allikatele. Hea, sest muidu oleks pidanud vaatama ka seda, millised on komisjoni liikmete võimalikud kohustused selle sidefirma ees, sest pea pooled komisjoni liikmetest on kaasatud osanike, nõukogude või juhatuste liikmetena nimetatud ettevõttega konkureerivatesse firmadesse.
Kinniste kaitsmiste vastu kirjutas juunis 2002 loo Aavo Kokk, kes minu tõlgenduses jõudis järgmise lihtsa tõdemuseni – teadustöö tulemus on avalik hüve ning kui konkreetses asutuses tegeldakse teadusega, siis on menetletav teadustöö ka avalik. Kui ülikoolis tegeldakse mingi suvalise susserdamisega, siis olgu omaette ja suletud klubi, kuid ärgu end teadusasutuseks nimetatagu.
Kinniseid kaitsmisi hakkab aga silma pea kõigist Eesti haridusasutustest, kes tegutsevad ülikooliseaduse alusel ja nimetavad end ülikoolideks. Siinkohal väljavõte nimetatud seadusest WLexi vahendusel:
(1) Ülikool on teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus, kus toimub bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe mitmel õppesuunal. Ülikoolis võib toimuda bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe ja ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses rakenduskõrgharidusõpe.
(2) Ülikooli eesmärk on edendada teadusi, akadeemilisi tavasid, luua ja arendada integreeritud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi kõrgharidusstandardile vastava ajakohase kõrghariduse omandamiseks, korraldada täiendõpet ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ja teadustegevusel põhinevaid teenuseid.
[RT I 2003, 20, 116 – jõust. 10. 03. 2003]”
Moraal tudengitele ja uurijatele edaspidiseks – nii teadus- kui rakendusuuringute puhul peab uurija alustama teema valiku puhul võimalike konfidentsiaalsusnõuete välistamisest ning alles siis tegema oma valiku.
