Zürichi Marrioti kõrvalt pääseb kohe Limmati jõge ääristavale jooksurajale. Vähem, kui kahe nädala pärast peaks Zürichi maraton ka sama rada mööda liikuma.
Idüll madeinswitzerland, kuid hommikune päevanael seisneb järgmises. Öösel oli vihma sadanud ja nagu sellisel juhul tavaks ning loodusseadustega ette määratud, on õues märg. Niiskus koguneb suisa nii tihedalt kokku, et moodustuvad veeloigud – siin planeedil juba mõnda aega elanud inimest vaevalt paneb selline asi imestama. Ning ikka juhtub, et autoteele kogunenud loigust läbi sõitva auto rataste alt pritsib vett siiasinna. Muuhulgas siis möödajooksva hommikunautija kiledressidele. Layer 3 miskit läbi ei lasknud, küll aga oli kerget veesirakat säärel tunda. Mis parata. Siis aga keeras asi päris ära.
Hetke pärast peatus politseiauto ning mundrimees astus ligi. Just tuli meelde, et Washintonis hommikujooksule minnes soovitab concierge alati “legitimate ID with picture, accompanied with our hotel guest card” kaasa võtta. Siin aga loomulikult taskud tühjad. Ei mingid dokumendiküsimist aga. Politseinik peatus hoopis selleks, et vabandada Zürichi linna ning kantoni nimel temale silma hakanud hiljutise vahejuhtumi pärast, mille käigus siis linnakülalise jooksudress sai märjaks pritsitud. Ta kindlasti pidavat võtma ühendust ka autojuhiga (number oli tal ilusasti kirjas juba), kuid see, et sademetest moodustunud loik tänavale oli tekkinud, on loomulikult linna süü ning sestap veel kord tema vabandused.
Mis muud üle jäi kui vabanduste võrra rikkama inimesena edasi joosta. Veel kord leidis kinnitust aga tõsiasi, et maakera sees on teine, suurem maakera, kus elavad inimeste le väliselt sarnased olendid, kellele lähevad korda väga imelikud asjad, näiteks teiste inimeste heaolu.
Haha! 5+
Uskumatu :D