Klastri mõiste oma paljutähenduselisuses on regulaarse järjepidevusega Eesti avalikku ruumi tekkinud kuskil 90ndate keskpaiku, kui esmalt muusikaarvustustes hakati kõrvukriipivaid kromaatilisi akorde osana muusika “ainest” analüüsima. Lugedes Evi Arujärve artikleid, näiteks Postimehest, võib seda väljendit perioodil 1996 – 1999 pidada Arujärve ainukasutatuks.
Mingil hetkel hakkas klasteranalüüs geneetika ning arvutiklastrid infotehnoloogia populariseerumisega avalikku ruumi tungima. Klaster Michael Porteri poolt majanduses ning ettevõtete konkurentsivõimes kasutusele võetuna on Eestis veel tänamatult värske mõiste ja seda ontlikum on vaaadata, et teemaga tegelevad ettevõtjad ning ettevõtluse tugistruktuurid. Küllap ta ronib laiemasse ettevõtjate argiteadvusesse aegapisi, seniks aga lähen mina ettekannet pidama Tallinna klastriseminarile. Ilmselt ilmuvad viidatud lehele mingil hetkel ka ettekanded.
Porteri järgi on klaster mingis geograafilises piirkonnas lähestikku paiknevate sama valdkonna ettevõtete kogum ning kooslus, mis üheaegselt teeb omavahel nii koostööd kui ka konkureerib teineteisega.
Tugevate mööndustega on klaster mikrotasandil isegi näiteks busssijaam või kaubanduskeskus, lihtsa näitena armastan tuua New Yorgi East Village India ning nüüd ka muude Aasia restoranide klastrit, kes oma piirkonnas teineteisega konkureerivad, kuid teevad koostööd nii toidu- ja maitseainete hankimisel kui ka oma piirkonna teadvustamisel New Yorgis iga päev väljas söövale paarile miljonile kliendile. Istud Manhattanil taksosse ja soovid India restorani sõita – tõenäoliselt viiakse sind kuskile Esimese Avenüü ja Kuuenda tänava kanti. Klaster missugune, Porteri nägemused ning uurimustööd konkurentsist ja majanduse arendust on koondatud eraldi allikale Harvard Business Schoolis.
