Euroopa Noored korraldas inimõiguste mõistet ava(rda)va foorumi Patareis. Foorumi sisukusele lisas tooni keskkond, kus hetkel domineerib selgelt kunagise merekindluse ajaloo üle hilisem vanglamiljöö. Pilt merevaatega vangikongist, kus selgelt eraldatavad neljad trellid ning nende vahel traatvõrk.
Õhtupoolikul pimeduses taskulambivalgel teed sellest rusutud keskkonnast välja otsides käis veel kord silme eest läbi mahajäetud raamatukogu, kus kuuekümnendate lõpu ajakirjad Noorus segi venekeelse propaganda, seintele kleebitud sigareti- ja filmiposteritega. Kätte sattus kapsaks loetud Kellermanni “Surmatants”, osad lehed terariistaga läbi hakitud, kuid siiski loetavad. Raamatu lehtedele oli joonistatud eritähenduslikke ruune ja järjehoidjaks vahel vana, mustvalge klassipilt. Lastel kaelarätid kaelas, pildi taha laste eesnimed kirjutatud. Raamatus Keskvangla raamatukogu templid ja tähised.
Jõusaal kõhulihaste pingi ja seinale kinnitatud surumispingiga. Juuksuri ruum tooli, kapi ja lambiga. Kunstniku tuba, mille seintel shablooniga tehtud mustrid.
Lagle Parek, kes on nii Patareis kinni istunud (“kui hea tunne oli Mordva vangilaagrist jälle siia kodusesse jubedasse Patareisse saada…”), kui seda kunagi siseministrina üle võtnud (sama vanglaülema käest, kes omal ajal tema vangisistumise ajal vanglat juhatas) avas aga inimõigusi mitte pelgalt õiguse vaid ka kohustuse vaatest.
Siin veel päevavalgel tehtud pilt, kus taamal vabadusse päästev värav.
