Kuidagi juba on nii kujunenud, et kaks korda aastas peavad tudengid
end kokku võtma ja esitama suulistele etteastetele loisaks ka hunnikus
kirjalikke töid. Esseed, referaadid, kursusetööd, projektiaruanded,
ohmaeitea mida veel. Esitatavate tekstide loomiseks on hea ja tõhus
arvitit ja tekstitöötlust kasutada. Üldjuhul ei pea materjale isegi
mitte paberkujul esitama vaid piisab sellest, et tulemus meili peale
panna.
Niisiis peab tudeng arvestuseelsel ajal nädalas
genereerima kuni 4-5 iseseisvat kirjalikku tööd, mõned mahukamad, mõned
mitte. Õppejõud saab neid robinal oma postkasti, enamuses MS Wordi
dokumentidena.
Mis edasi saab? Mina loen nad tavaliselt esmalt
rahulikult läbi ja panen tööle esmashinde. Siis vaatan veidi seda
saadetud dokumenti lähemalt. Millal ja kelle loodud? Kõige markantsem
oli juhus, kus referaat oli loodud aasta varem ühe teise kõrgkooli
õpilase poolt ning vahetatud oli vaid tiitelleht ja autori nimi.
Ülejäänud tekst oli täies mahus kopeeritud – kuugeldades sai ka
algtekst üles leitud.
Diplomitööde komisjonis oli meil koos AOga
rumal komme hakata üliheas inglise keeles kirjutatud tööde puhul mingit
suvalist lõiku kuugeldades töö tegelikke allikaid otsima.Allikaid, kust
lehekülgede kaupa teksti kopeeritud ilma sellele viitamata tuli ikka
vahel ette. Karm lugu, et ei juhendaja ega eelkaitsmine polnud
selliseid asju märganud…
Hea ja lihtne on ka kasutada plagiaadituvastustarkvara. Mõned soovituslikud lihttööriistad on õppejõududele sel raskel jõulueelsel ajal abiks, näiteks copyfind lahendused. Siinkohal üks poolhägustatud pilt käimasoleva semestri individuaaltööde kattuvusest.
