Tõive K kirjutas mu arvamusele vastuse, mis allpool – huvilistel tasuks tähele panna tema algatatud Eesti Demokraatia Uuendamise algatust.
Siin siis tema vastused mu küsimustele:
• tunnustab, austab ja järgib oma tegevuses eesti ühiskonna põhiväärtusi ja Eesti rahvuslikke huve
• Ja need on kirjas kus? Põhiseaduses? Inimene peaks lähtuma oma tegudes ja otsustes isiklikest põhiväärtustest, moraalist ja eetikast. Mina küll ei suuda oma töös ja tegemistes, isegi kui need on avalikke huve teenivad, minna kompromissile, mis oleks minu moraali, eetika ja põhiväärtustega vastuolus. Samas pole ma ka nõustunud kandideeruma, seega peaks vist suu vett täis võtma
- TK: Põhiseadus on kindlasti üheks tähtsaks toeks. Aga kõige tähtsam on ju see mida Sa ise ütled, nimelt inimeste enda põhiväärtused. Põhiväärtusi on raske murda. Ütle parem nii: Meie teguviisid ja kuidas meie teiste inimeste vastu käitume sõltuvad meie suhtumisest teistesse inimestesse, mis omakorda tugineb samuti meie põhiväärtustele, eetikale või moraalile. Põhiväärtused omandame juba väga varakult ja need on väga stabiilsed ja vähe muutuvad elu jooksul. Sellega ma tahaks õelda, et inimesed käituvad tegelikult oma põhiväärtuste plattvormil. Või teistpidi, inimeste tegudest ja käitumistest saab tuletada nende põhiväärtuseid. See tähendab omakorda, et kui meie leiame et keegi on ebaeetiline või käitub ebamoraalselt, on meil tegelikult erinevad põhiväärtused, ja kuna põhiväärtused on sügavas meie iseloomus võõrastame meie inimestest kelle käitumistest meie ei tunne ühtekuulvust ja seega ei saa usaldus tekkida. Või kui meie oleme enne usaldanud, ja nüüd näeme et põhiväärtused ei ole meie põhiväärtustega kooskõlas, kaob usaldus. Sina ja mina ei tapa kedagi teist sellepärast et see on seaduses keelatud, vaid tapmine on vastuolus meie põhiväärtustega ja vastuolus sellega kuidas meie teistesse inmestesse suhtume. Aga tema jaoks, kes võib kedagi tappa, peab olema seadus mis keelab teise inimese tapmise et me saaks samas ühiskonnas koos elada. Sa tead ju kuidas kurjategijate struktuur ühiskonnas välja näeb. See ei ole ju mitte nii et igal inimesel on sama suur oht kuritagijaks saada. Samuti tead mis probleemid kaasnevad sellega, et kurjategijaid ühiskonda tagasi rehabiliteerida. Kui nüüd rääkida poliitilisest perspektiivist on ju tegemist sellega, et kedagi volitada võimule, isegi väga suurele võimule, võrreldes ühe lihtsa kodanikuga. Seda me julgeme teha ainult kui me usaldame kedagi ja julgeme talle seda volitust anda. Kuna meie ei tee psüholoogilisi teste enne kui keegi saab autoriseeritud, et hakata poliitikuks, peavad meil olema käitumisreeglid mis valijate või kodanike poolt on kinnitanud ja mis peegeldavad seda eetikat ja moraali kus meie tunneme ennast nö. kodus. Võib-olla oleks üheks lahenduseks poliitikute usalduse probleemile, et poliitik peab veel enne kui tohib poliitikuna tegutsema hakata, võtma ”sõiduloa” et mitte olla ohtlik kaaskodaniketele. Nii teeme meie ju ettevõtluses kui uusi kaastöölisi välja valime.
• peab kinni seadustest ja hoidub katteta ning populistlikest lubadustest
• Jajah. Täpsemalt kõigist seadustest, ka nendest, mis on omavahel konfliktsed nagu kasvõi Riigieelarve Seadus ja teadus- ja Arendustegevuse Korralduse Seadus? Kas ka nendest seadustest, mis on erahuvidest lähtuva lobby survel saanud oma viimase lihvi ja sõnastuse? Kas visiooni omamine ning sellest avalikult rääkimine on populism?
- TK: Poliitik peab neist seadustest kinni pidama, millest meie kui kodanikud peame kinni hoidma. Küsimus on selles kas poliitikud isegi ei peaks olema meile eeskujuks. Mul ei ole selget arusaama, aga ma eelistan küll poliitikut kes laia marginaaliga hoiab ennast kaugel seaduse piiridest võrreldes teisega kes alati balansseerib piiri peal. Mul on küll raske aktsepteerida et meil üldse on seadusi mis on vastuolus, ja veelgi vastuvõetamatu on minu jaoks sinu argument, et nüüd kui poliitikud (kes arvatavasti ei ole aru saanud mida nad on teinud kui seadusi paika pannud) on toime tulnud vastuoluliste seadustega, et siis ei ole vaja seadustest kinni hoida. Mis ühiskonnast sa siis räägid? Visioonist rääkimine ei ole populism. Rahvas ei ole loll, ma arvan, et ta saab palju paremini aru kui ma kujutan ette, et poliitikud Eestis tänapäeval aimavad. See on ju põhjus tänapäevases usalduskriisis Eestis. Kujuta ette missuguseid, isegi natuke ebamugavaid aga väga vajalike, otsuseid üks valistus julgeks teha, ja ka kindlasti teeks, kui ta teab ja tunneb rahva usaldust ja poolehoidu. Vaat see oleks rahva juhtimine ja mitte lollitamine.
• selgitab avalikkusele oma tegevust ja põhjendab oma otsuseid
• Loomulikult peaks seda just pakutud moel tegema ning mitte läbi oma pressiesindajate – seega igale poliitikule ajaveeb, kus ta saab oma otsuseid põhjendada ning selle lugejad otsustada, kas nad usuvad ja usaldavad seda poliitikut või mitte
- TK: Kui sinu kui poliitiku päevakord on sama kui valija oma, kes sind on valinud, ei ole mingit probleemi asju ära selgitada. Sinu argumendid miks ühte asja, mida võibolla isegi on lubatud ei saadud teha, kui näiteks ei olnud enamust, on kõikide valijate jaoks igapäevane reaalsus ja täielikult arusaadav ja kergesti ja loomulikult selgitatav. Kui muutsid oma seisukohta, mida olid valijale lubanud, on sul nagu poliitikul motiiv et seda teha, ja kui nagu varem oleme ütelnud, et päevakorrad on samad kui valijatel siis on sinu uus alternativ parem kui endine ja seega valija huvidega kooskõlas ja äärmiselt tore valijale selgutada. Kui sa mingi niisuguse lihtsa asjaga toime tuled, soovin sulle kui poliitikule õnne sellepärast, et siis tõuseb su usaldus valijaskonnas ja järgmisel valimistel saad kindlasti palju rohkem toetust. Kui oled poliitikas valijate huvide pärast, siis ei ole asjade läbipaistev selgitamine probleem, aga vaat kui oma huvide pärast siis on olukord hoopis teine. Siis tekib umbusaldus.
• on aus
• ning vastab ausalt küsimusele, kas ta on oma hommikuse konjakijoomise juba lõpetanud? Jah/Ei palun! Küsimuste esitajad peavad demagooogia lõpetama. Kokku lepitud?
- • TK: Milles siin juttu on, nagu kõikide teiste punktide puhul, on arusaadavalt suhted valija vastu. Kui käid armukese juures ja ütled naisele et olid kalal ja asi tuleb pärast välja, ega siis keegi ei nõua et pead tagasi astuma. Aga vaata, probleem on ju selles, et kui saad toime sellega et valetad naisele, kes on sul lähedane ja ka näiteks su laste ema, siis kardan mina kui valija, et minule on sul kindlasti kergem valetada kuna meie vahekord on palju kaugem. Me tuleme tagasi väärtustesse, käitumisse ja seega usaldusse milles rääkisime esimese punkti all. Ma kahjuks ei saa täpselt arum is sa mõtle kui kirjutad: Küsimuste esitajad peavad demagoogia lõpetama. Kokku lepitud?
- Tõivele – pidasin silmas üheselt meedia poolt viljeletavat küünilist laadi, kus küsimusse on sisse ehitatud süüdimõistmine ex ante
• ei lase end mõjutada erapoolikutest grupihuvidest, vaid asetab alati esiplaanile valijate huvid ja ühiskonna üldise hüve
• Ühiskond on pidevas muutuses ning valijate huvid on ajas muutuvad nagu ka ühiskonna valupunktid. Ainus viis neist aru saada on mitte oma kivisse raiutud valimislubaduse nimel elada vaid selle muutusega kaasas käia ning selle eelduseks omakorda on pidev side ja suhe ühiskonnaga. Tavatsetakse vist osalusdemokraatiaks sellist asja nimetada?
- TK: Kui poliitiku eesmärgiks on valija huvid, ei ole sellega mingeid probleeme. Valija saab ju aru et ühiskond areneb, mis on ju üks kõige tähtsamaid ülesandeid poliitikutele et arengut tekitada ja eeldusi selleks muretseda. Kui poliitikul ei ole probleemi huvide konfliktiga siis ei saa see punkt mingit raskust tekitada.
• austab teiste erakondade esindajaid
• Mis erilised imeloomad need teiste erakondade esindajad on, et just neid peab austama? Mul on olnud meeldiv võimalus suhelda inimestega, kes austavad kõiki inimesi, seejuures ka poliitiliselt end määratlemata inimesi.
- TK: Võibolla et sõna ”respekteerib” on parem, mida me selle punktiga tahame öelda. Ma leian et igal inimesel, kodanikul või valijal on samasugused õigused, ja seega respekteerin mina seda poliiikut, keda teised valjad on valinud ja volitanud neid esindama. Respekt teiste erakondate esindajate vastu tähendab respekti teiste valijate ja kodanike vastu. Millest me siin räägime, on demokraatia põhiprintsiibid. Olgugi et seda tunnistada võib mõnikord olla raske, aga teised alternatiivid, mida inimkond siiamaani on kogenud, on halvemad. Sa ei võida midagi kui hakkad vastu haukuma ühele, kes ei oska ennast üleval pidada, samas toetab viisakas ja teiste vastu näidatud respekt sinu mainet ja ka usaldusväärsust.
• astub tagasi, kui on eksinud eetiliste põhimõtete vastu ja riivanud rahva õiglustunnet.
• See oleks populism või mis?
- TK: Kui sa mõtled populismi all seda mis kaitseminister hiljaaegu tegi siis olen sinuga täitsa samal arvamusel. Tagasi astumine peaks olema loomulik samm kui olukord seda nõuab. Mida meie Eesti Demokraatia Uuendamise liikumisega toonitame on, et valija otsustab kas poliitik kõlbab või ei. Kui poliitik sellest ise aru ei saa, siis tuleb teda aidata sellele teele ja kui mitte muud moodi, siis valimispäeval.
Mida ma siis pakuksin? No radikaalne variant oleks siduda valimised koos regulaaarsete usaldushääletustega valijate poolt. Teisisõnu – poliitik saab näiteks 1245 häält ning ta saab ise või näiteks 10% tema poolt hääletanud valijat kokku kutsuda valinute seas usaldushääletuse poliitiku vastu. Kui valimistel osaleb üle 30% hääle andnud valijatest on usaldushääletus toimunud ning kui hääletanutest üle 50% on teda umbusaldanud, astub poliitik pikema möginata tagasi. Tehniliselt teostamatu ja eksib salajase hääletuse põhimõtete vastu? Think twice, kas ikka on teostamatu? Eraldi teemaks oleks kindlasti usaldushääleõiguseta kodanike saatus, sest valdav enamus hääli Eestis jääb hetkel kasutamata (ei osale valimistel) ning osalenutest suurem osa “kaotab” oma hääle, kuna neilt hääle saanud kandidaat ei osutunud valituks. Ometi oleks just sideme tugevdamine valija ja poliitiku vahel parimaks usalduse jätkuvuse mõõdupuuks.
- TK: Minu arust saavad ainult need valijad poliitikut tagasi kutsuda, kes teda on valinud, nii saan mak a sinu sõnadest aru. Kuna meil on kinnine ja salajane valimine, siis ei ole võimalik identifitseerida valijat ja olen sinuga päri, et seda teha ei ole võimalik. Tagasi astumine toimib, kui mitte enne, siis kui valimispäev jälle on käes.
- TK: Ma ei muretse niipalju erakondade siseprobleemide üle, vaid lähtun valija vaatepunktist. Kui rääkida praegusest usalduse kriisist Eestis, siis ei ole see ju mingiks probleemiks poliitikutele, vaid probleem on valijatel.Valija ei ole poliitiku pärast vaid vastupidi, poliitik on valija pärast ja seega on need poliitilised struktuurid valija pärast ja mitte poliitikute heaolu saavutamiseks. Kui on vaja struktuure muuta, et usaldust saaks tekitada siis olen sinuga lahkarvamusel ja leian, et seda tuleb antud olukorras tänasel Eesti poliitilisel maastikul teha isegi siis, kui see tähendaks et muudatuste hinnaks oleks, sinu sõnu kasutades “ennekuulmatu parteipoliitilise väärtusruumi ning erakondade sisedemokraatia lõhkumine”.
Kõike head soovides
Tõive K
