Kettkirjade ajalugu ulatub kindlasti aastasadade taha. Üldjuhul on pakutud kettkirjade edastajatele kas lunastust või materiaalseid hüvesid ning kettkirja edu sõltub paljuski motivatsioonitegurist kirja edastamise eest ning teisalt siis edastamise raskusastmest. Leo Võhandu joonistaks kohe lambist ilmselt nendevahelise logaritmilise seose tahvlile.
Möödunud nädalavahetusest pärinevaid põlevate Taani saatkondade pilte nägite uudistes? Tõsiasi on, et sellises ulatuses rahutusi ei käivitanud mitte pelgalt karikeeritud Muhamed vaid miskit enamat. Selleks osutus egiptikeelne sms-kettkiri, mis väitis, et laupäeval leidvat Kopenhaagenis aset koraani põletamine protesteerimaks Taani kauba boikoti vastu. Teate edastajatele lubati tavakohast lunastust.
Hetkel on sealmail tegutsevad mobiilioperaatorid asja kõrvalt pealt vaadanud, sama on juhtunud muude massiliste kettlaimukirjadega, olgu kasvõi põhjanaabrite presidendivalimiste aegne kettkiri, millele möödunud nädalal viitasin.
Asuda massikirju peatama? Kuidas aru saada, et massikiri läks just käima? Kuidas tärkavat kampaanialaviini peatada? Tehniliselt võiks päris mitmeid lahendusi olla, kuid seni pole klientide sõnumite sisusse sekkumist peetud valitsuste poolt oluliseks teemaks. Väidan aga, et see saab olema teemaks ilmselt lähima kuu jooksul, sest analoogseid kettsmskampaaniaid mis lähevad käima eiteakust ja lõpevad näiteks massirahutusega, on näidanud oma senist edukust ja saavad jätkuma.
