Mitu korda on Õpetajate Leht palunud vastust oma küsimustele, kuid ikka on sattunud nii, et ma just pole eilseks jõudnud. Nüüd läks paremini, sain vanast karmavõlast lahti. Kuigi mine tea…
Seega küsis (vastust paarituhande täheruumiga piiravalt) Õpetajate Leht: “Milliseid samme tuleks Eestis astuda vähendamaks Internetis vohavat piraatlust ja kui suured on sellise tegevuse (mõeldud on võitlust piraatlusega) eduvõimalused?”
—
Intellektuaalomandi kuritarvitamine Internetis on ja jääb lähiaastatel probleemiks, mille vastu võitlemise enimlevinud, kuid edutuks tegevuseks on arvutikasutajate, eelkõige noorte teadlikkuse tõstmine intellektuaalomandi olemusest.
Kuna nii intellektuaalomand kui ka Internet ei ole ainult “Eesti asi” vaid mõlemad on piirideta ning üleilmseld, peaks vohava piraatluse vastu tegema eelkõige tihedamat rahvusvahelist koostööd. Minu nägemuses ei seisne see koostöö mitte politseistruktuuride tihedamas koostöös vaid arutelus selle üle, kas ja millisel kujul peaksid tänapäeval kehtima ning toimima paarisaja aasta vanused reeglid, mis intellektuaalomandit ümbritsevad.
Autorite, levitajate, tehnoloogiatootjate, valitsuste ja kasutajate vahel tuleb saavutada mõistlik kompromiss, kuid seda ei saavuta ükski riik üksinda.
Seniks jätkame “teadlikkuse tõstmise” kampaaniatega.
