Tere Hannes
>
>
> Kirjutan hetkel lugu 5 aasta täitumisest e-valitsuse sünnist.
> Teie vist olite antud projekti loomisel väga tegev, äkki oleks Teil võimalik
> veidi kommenteerida?
>
Esmalt veidi täpsemalt sellest “e-valitsusest”, mille 5 a juubel tulemas. Tegemist pole “e-valitsusega” selle süna laiemalt kasutusel olevas rahvusvahelises tähenduses, kus “e-government” on muutunud sünonüümiks avaliku halduse innovatsioonile ja moderniseerimisele. Konkreetsemalt peetakse selle termini all silmas avaliku halduse (rõhuga seejures keskvalitsusel) muutmist ümritseva keskkonna ootustele vastavamaks, kasutades selle muutuse realiseerimise juures ka uusi, tänapäevaseid tehnoloogiaid. Kuna avalik haldus oma põhitööna kraavi ei kaeva ja vilja ei kasvata vaid tegeleb informatsiooni kogumise, süstematiseerimise ja info levitammisega, on uutest tehnoloogiatest tõhusaimad kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poolt pakutavad võimalused. Lühidalt – e-valitsus tähendab seda, kui nutikalt keskvalitsus Internetti kasutab ning teisi osapooli seda kasutama motiveerib.
Meie juubilar on eelkirjeldatud mosaiigi kild, või nagu mõni tavatseb ütelda, jäämäe veepealse osa tipp. Tegemist valitsuse istungite infosüsteemiga (sellest ka tema nimi VIIS), mis peaks toetama valitsuse otsuste tegemisel. Olulised kriteeriumid, millest lähtusime, kui süsteemi lõime, olid kasutajamugavus, istungi ettevalmistamisele, läbiviimisele ja otsuste järeltöötlemisele kuluv aeg ning süsteemi ülesehitamisele kuluv aeg ja raha. Selliste kriteeriumid võimaldasid meil päris kenasti asja edukust hinnata ning tehtava investeeringu tasuvust analüüsida. Väikesteks kirsikesteks selle koogi peal oli soov, et süsteem ehitataks üles eri firmade konsortsiumi poolt ning kasutades selleks “kodumaiseid materjale” nii palju, kui seda üleilmselt levinud tehnoloogiate vallas üldse võimalik on. Lusti oli asja juures hulgaga, head asjad sünnivadki siis, kui neid rõõmuga teha.
> *Kas e-valitsuse tehnoloogiat ja süsteemi on hakatud peale Eestit ka veel
> kusagil mujal maailmas rakendama?
Valitsuste töökorraldus on eri riikides erinev ning nende valmisolek selles miskit muuta, näiteks oma istungi päevakord ja otsused avalikuks teha on enamuses riikides suure sordiini all. Valitsuse tööd teenindavad struktuurid Kanadas, Saksamaal, Rootsis, Singapuris ja Soomes on läbi käinud meiega võrreldava protsessi, kuid paberivabaks nad istungit muutnud pole. Nagu mulle kergelt kibeda irooniaga üks Kanada föderaalse IT teenistuse pikaajalisi juhte ütles – nad on selleks liialt rikkad ning mugavad.
Minu kogemus mitmete muude riikide valitsusi nõustades on aga selgeks teinud ka tõsiasja, et avaliku halduse muutused on väga suures sõltuvuses kohalikust poliitilise kultuuri- ja väärtusruumist, demokraatia arengu tasemestja tema vormist. Tehnoloogiaga on muutustel vähe pistmist. Iga valitsus omab maailmas nii palju raha, et endale VIIS lasta teha. Soovi korral kasvõi kümme VIISi. Kuna ei taheta, siis ei tohi mitte tehnoloogia eripäradest vastuseid otsida vaid poliitilist kultuuri analüüsida. Mul on olnud mõned aastad kestnud töine kontakt ka Rooma Linnavalitsusega ning kui mulle muu hulgas tehti nende volikogu ja linnavalitsuse ajaloolise hoone tutvustus, nägin istungilaual uksekellale analoogilisi nuppe, millest juhtmed kuskile minema jooksid. Terve laud oli neid nuppusid täis. Ma tundsin huvi, kas ehk tegemmist mingi erilise hääletussüsteemiga. Ei, tegemist on istungit teenindava kelneri väljakutsumiseks mõeldud nupuga. Nuppe palju selleks, et kelner teaks, kelle juurde ruumis telllimust võtma minna. Samas tegemist ilmselt kasutajasõbraliku ja tõhusa süsteemiga, mille üle meil ei maksakski ironiseerida. Poliitilise otsusetegemise kultuur on lihtsalt teistsugune, kus juba langetatud otsuste protokollimine on omaette poliitilise debati subjekt.
> *Kas Eesti oli antud projektiga maailmas esimene või võeti ka kuskilt
> shnitti?
See oli paraku olukord, kus kelleltki shnitti võtta polnud. Aega oli ka liialt vähe, et pikalt aru pidada ja uurida. Stenbocki majas remonditööde ajal asju vedanud sisekujundaja oli ka puhkusel ning kui ta korra kohale tuli, siis ütles lihtsalt, et asi sobib küll. Mul oli mingi nägemus, milline see ruum võiks välja näha ning milline võiks olla süsteemi funktsionaalsus, kuid realisatsioon ületas mu ootused. Eelkõige ületas mu ootuseid aga valitsuse liikmed, kes omandasid ühe “prooviistungi” käigus kõik süsteemi kasutamiseks vajalikud oskused ja oskasid äärmiselt terast taagasisidet anda.
> *Milliseks hindate efektiivsuse tõusu Riigikantselei asjaajamises peale
> e-valitsuse rakendumist?
>
Seda peab kindlasti Riigikantselei istungiosakonna inimeste endi käest küsima. Väljapoole paistavad nad oma süsteemi üle uhkete omanikena. Selline ongi ilmselt ideaalolukord, kus infosüsteemi omanikud ei ole mitte IT inimesed vaid ooma valdkonna asjatundjad, kellel on kasutada nende tööks oluline tehnoloogia ning kes teavad, mida sellega peale hakata.
> *Veel mõned täiendused teema kommentaariks?
>
> Hannes Krause,
> reporter, EPL
Niigi sai pikk jutt. Loodan, et sul pole selle vastu midagi, et su küsimused koos oma vastustega oma blogis http://linnar.viik.ee üles panen.
Kõike kena ja kõige lõppu ka paar unikaalset pilti VIISi ehitamisest, tehtud minu poolt augustis 2000.
Linnar
