Veebruaris 2002 kaebas Immersioni esindaja Morgan Chu Irell & Manella advokaadibüroost Oaklandis ühe matsuga kohtusse nii Microsofti kui ka Sony. Immersion poolne otsus oli raske, sest firmale tähendas see tõenäoliselt toonase aastakäibega võrreldavaid kohtukulusid.
Microsoftil oli see raske aeg – samal ajal oli käimas kohtuasjad Be, Novelli ja Intertrustiga (mille kohtuväliste kokkulepete hinnaks kujunes Microsoftile üle 1 miljardi USD), samuti olid õhus AOL ja SUN (need läksid kokku üle 2 miljardi USD maksma), kongress peetis neid antitrustiga. Microsoft tegi aastal 2003 Immersioniga kokkuleppe, mille hind oli (eri allikatel) 26 või 27 miljonit USD. Selle raha sees oli aga 9% osaluse omandamine Immersionis ning optsioon veel kuskil 15% osale firmast. Misrosofti kokkuleppe teeb pikantseks aga väide nagu oleks tal koos kokkuleppega tekkinud õigus sekkuda litsentseerimisprotsessi.
See tähendab ka sisuliselt PS2 üle kontrolli saavutamist. Ahjaa – Immersioni esindaja arvas, et Sony peaks maksma Immersionile kahe väidetavalt kasutusel oleva patendi eest ligi 300 miljonit USD, samas pakkus Sony nende kasutamise eest 9,4 miljonit USD.
Mulle meeldis ühe USA advokaadi kirjeldus patendivaidlusel osalevatest advokaatidest: “It takes a special breed of person to enjoy watching great patent lawyers try a case, and generally that breed of person is ill”.
Immersionist kirjutasin veebruaris siin.
Hääd ja täiendavat tausta
Law.com
Forbes
Forbes
Immersioni pressiteade
Erilise maasikana aga härra Chandrasekhari artikkel India Kommunistliku partei nädalalehes People’s Democracy One More Turn In Software Story aastast 2004.
