Mulle tilkus koalitsioonilepingu mustandit päris mitmel korral postkasti. Dokumenti oli lõikude kaupa eelformateeritud ning muudest arvutitest pärinevaid tekstijuppe sisse pikitud, mõned (ilmselt arutelu all olevad) lõigud oli punaseks värvitud ja osade lõikude tekstiseadetest (rääkimata keelekasutusest) oli ära tunda eri autoreid. Seda üllatavam oli nii toorest ja tervikuks toimetamata teksti näha parafeerituna ja allkirjastatuna mõned päevad…
Peagise valitsuse koalitsioonileppe punktidest on e-riigi arenduse all olev infosüsteemide arenduse põhimõte tekitanud vähe avalikku vastukaja, küllalt aga kaadritaguste niiditõmbajate huvi, kohati nördimust, kohati ka nõutust. See-selleks, et meil on mingi kildkond avatud lähtekoodi eest kõnelevaid inimesi (nagu neid leidub kõikjal maailma riikides oma normaalses propotsioonis), kuid et valitsusliidu programmi saab sisse allolev tekst –…
Õpitakse asju, mida ei osata. Pärast õppimist oled oskuse võrra rikkam. Aasta-aasta järel heidad pilgu endale ning vaatad järele – mida ma veel ei oska? Millised on minu nõrkused? Koolitustele saadetakse inimesi selleks, et nad omandaksid uusi teadmisi ning kasvaksid eelkõige nendes valdkondades, milles nad seni nõrgad on. Eelnenud mõttekäik oli hästi selge ja loogiline,…
Tänavuse Global Information Technology Reporti esitluse järel on mitmes riigis heisatud riigipühade puhul pidulikke lippe – eelkõige põhjamaades. Holland trügis õnnitlemistväärivalt Põhjamaade vahele. Siin esimesed 15 kohta (sulgudes märgin ära vastava riigi kohad möödunud ja ülemöödunud aruannetes) 1. Denmark (3;4) 2. Sweden (8;6) 3. Singapore (2;1) 4. Finland (5;3) 5. Switzerland (9;9) 6. Netherlands (12;16)…
Alternatiivmeediast kirjutab Wikipedia umbes nagu alternatiivmeditsiinist. See kõlab nii: “Alternative media are defined most broadly as those media practices falling outside the mainstreams of corporate communication.” Mis aga mõnede jaoks peavoolu infokanalitest väljapoole jääv võib teiste jaoks olla eluliselt oluline ning harjumuspärane infokanal. Peavoolu meedias on tarbija tasapisi harjunud seda täitva reklaamiga ning oskab oma…
Võrdõiguslikkuse teemade käsitlemisel hakkab silma aktiivne sisering (gender sensitive), neutraalselt soosiv välisring (gender tolerance) ning teemat eimillekski pidav perifeeria (gender ignorance). Soo, kui sotsiaalse konstruktsiooni (gender) teadvustamise nimel oleme harjunud kõnelemas nägema naisi ning ekslikult on teema taandatud bioloogilise soo (sex) kategooriasse. Mõneti on kriitika olnud ka õigustatud ja nüüd peaks senist võrdõiguslikkuse naisperspektiivist vaatamist…
HÕFF on juba ise nagu väikest viisi hea lugu õuduka tegemiseks. Kevad pole meie väikesesse rahulikku rannalinnakesse veel päris jõudnud ning tasapisi võtavad sealsetes saalides end sisse horrorihuvilised. Pärast festivali saalid suletakse suvitushooaja ootel ning alles juunikuise palavaga avastatakse, et saalitäis festivalikülalisi on unustatud pärast viimast filmi oma kütkestava elamuse kätte surema… Täna kell 18…
Nii Ilmar Raagi ajaveebis kui meedias on tekkinud ootamatult küsimus – miks vaatajad (eelkõige siis noorem kinopublik) Klassi traagiliste kohtade ajal naerma hakkab. Äkki ei jõua mõte kohale? Ehk on filmi tegijad mingi tobeda apsu sisse lasknud, mis kulmineeruva stseeni arengult kogu tähelepanu ära võtab? Jõudis kohale. Ei ole apsu teinud. Istusin eellinastuse ajal seina…
Käisin täna vaatamas Ilmar Raagi filmi Klass eellinastust Tallinna 32. Keskkoolis. Sealsamas koolis võeti üles enamus filmist ning mitmetes plaanides oli vaatajatele palju tuttavaid nägusid. Saal oli pungil täis. Vaevalt, et vaatajad pelgalt “oma kooli tundest” sellele kaasa elasid. Ei usu, et see oli “lugu nende koolist”. Kaasa elati, sest lugu oli hea, rääkis publikuga…
Bürootöökonverentsil pidin oma ettekandes vaatlema uuenenud ootuseid bürootöötajatele, eelkõige siis kasvava suhtlustehnoloogia mõjutustest lähtuvalt. Omaaegne Memexi utoopia sekretäre, assistente ja asjaajajaid asendavast elektromehhaanilisest välismälust on tänaseks kustunud. Toona tegeldi tehnilise protsessi automatiseerimisega, praegu pigem tehnilisele protsessile kõrgema lisandväärtuse loomisega. Peatne Director teeb sellest alloleva kokkuvõtte. Londoni Ärikooli õppejõu ja Euroopa ühe kõige kuulsama strateegiaguru Costas…
Suutsin möödunud valimised üle elada nii, et ühegi partei kampaaniaga eriti pihta ei saanud. Lugesin erakondade valimisprogrammid läbi, arutasin omakeskis/tuttavatega tuutu-luutu meetodil nendes sisalduvate tambovi koefitsentide üle ja e-hääletuse järgselt vaatasin vaid korra ETVs vihuviimast debatti. Täpsemalt isegi vaid selle lõppu ja sedagi vaid silmanurgast. Seal aga hakkas silma üks pilt, mille Marek Strandberg oli…
Hüpoteetilis-deduktiivse meetodiga liinitööliste ning keskastmejuhtide kasvava kiilaspäisuse probleemile lähenedes pakkus Scientific American aastal 1872 välja geniaalse lahenduse – kasutada paberist volditud mütse: ” It is a noticeable fact that in workshops and factories where numbers of men are employed, a large percentage of the operatives will be found to be prematurely bald. If the cause…
Stockholmi kesklinnas on paar tasuta netiga kaetud laiku ka varem olnud, kuid neid leida on paras kunst. Samas on suletud ligipääsuga võrkusid (enamus tänavatele ulatuvat jalajälge kuulub tugijaamadele, mis mõeldud ettevõtete sisemiseks kasutuseks) pea igal pool. Kui inimesi piisavalt kaua aega veenda, et traadita internet maksab ning palju, siis inimesed usuvadki seda ja hakkavad maksma…
Sellest Dylani loost sai postitusele pealkirigi leitud. Kuulasin seda möödunud suvel Häälekaal 2 koolitustuuri mööda sõites ja leppisin siis endaga kokku, et teen vähem, kuid endale rahulolu andvaid ja loodetavasti ka mõjusamaid asju. Aastal 2006 tuli kokku esineda 76 konverentsil ja seminaril, pidada 106 loengut, osaleda 22 töörühmas, komisjonis ja nõukogus ning anda 134 eelnevalt…
Olen kuulnud linnalegende tundidepikkusest e-hääletamisest. Kui harvakasutatav PIN2 käepärast (PIN1 tavakohaselt kasutajatel juba pähe kulumas), siis ei tohiks ju suurt üle minuti-paari minna. Enamus ajast kulus valijarakenduse allalaadimisele (sekundit 20, pakuksin) ning PIN2 otsimisele (teine sekundit 20). Kandidaadi, kellele olin juba varasemate valimiste ajal silma teinud ning ta omaks ära valinud oli lihtne üles leida…
Delfi e-eesti rubriik küsib: Tänaseks on ID-kaart juba miljonil eesti kodanikul või elamisluba omaval inimestel taskus. Ometi ennustab Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul vaid 4% häälte laekumist elektrooniliselt. Siit ka küsimused: 1. Kas inimesed ei ole piisavalt teadlikud või ei ole süsteem ennast korralikult veel tõestanud – oodatakse ära esimesed tulemused ja järgmistel valimistel peaks oluliselt…
Veel üks väike päevakohane nupuke Eesti Ekspressi võrguväljaande tarbeks: Mäletan noorpõlvest pöördteadet: “Arstid tegid kõik, mis suutsid, kuid patsient… jäi ellu”. Viimati vist kippus arutelou samas suunas minema ühel EBSi vilistlaskonverentsil, kui arutati riikliku innovatsioonisüsteemi ja majanduskasvu seoseid. Leiti, et riiklikule innovatsioonisüsteemile vaatamata majandus Eestis ikka muudkui kasvab ja kasvab ning seda täitsa omasoodu. Valitsuse…
Askur Alas 16.02.07 15:05 Tere! Kas sa viitsid mulle siia kribada kaks lauset kommentaariks, et mida sa arvad? 16.02.07 15:06 Uuringufirma TNS Emor projektijuht Jaanika Hämmal ütles Eesti Ekspressile, et seekordsetel riigikogu valimistel võib valimisaktiivsuseks ennustada 55%, mis on läbi aegade väikseim. „Praegune seis laseb arvata, et valimisaktiivsus jääb seekord siiski alla viimaste riigikogu valimiste…
Ekspressi veebiväljaande tarbeks sõbrapäevajärgne avastus Aprillis 2006 leiti Londonis oma korterist surnuna Joyce Vincent. Mitte see Joyce, kes omal ajal laulis hiti kuldsetest lintidest, mis tuli siduda ümber tammepuu. Üks teine Joyce. Lihtsalt suri ühel heal päeval ära. Kui tema korteri uks politsei poolt lahti murti, siis televiisor mängis kodus ja jõulukingid ootasid endiselt avamist.…