Oleme ikka põline maarahvas ja sestap ilmselt tekkinud poliitiliste käibefraaside hulka ka mõisted nagu “põld” ja “soo”. Käimasoleva Häälekaalu käigus on sotsioloogid Iivi Proos ja Juhan Kivirähk pidanud pea igas kohas arutama ka selle poliitilise maastikuarhitektuuri tausta “põllule” ja “soole” avama. Pea eranditult koetakse neid mõisteid üleoleva, meil hetkel prevaleeriva eliididemokraatia ja korporatiivsuse musternäidistena. Põld ja soo on solvunud ja tunnevad end alavääristatutena. Kuidas see vanasõna oligi – narri põldu üks kord ja …
Täpsustuseks siis ka mõistete sisu:
“põld” – valijameestekogu, kasutatakse näiteks “me ei tohi hääletamist põllule lasta”
“soo” – Riigikogu ja volikogude liikmed, kes ei kuulu erakondadesse, kasutatakse näiteks “soo hääletab kontrollimatult”
“soo” mõiste pärineb siiski ajaloost – revolutsioonijärgsest Prantsusmaa parlamendist.
“Istungite saalis said juhataja lauast paremal istekohad žirondiinid. Siit ka mõiste “parempoolsed”. Vasakul paiknevates kõrgemates ridades (LA MONTAGNE – MÄGI) võtsid end sisse Jakobiinide klubi kõige radikaalsemad esindajad – Robespierre vanem, tema noor sõber Saint-Just, Marat jt. Nendega koos istusid ka Danton ja Camille Desmoulins. Kogu seda seltskonda hakati kutsuma montanjaarideks, mis sai sünonüümiks mõistele jakobiinid. Kahe leeri keskel paiknes SOO (LE MARAIS). Need olid saadikud, keda sai puhkepausidel enda poole meelitada ning kes käitusidki nii, nagu neile oli hetkel kasulik. Nende hulgas oli ka Sieyès, kes targa mehena vältis kõiki poliitilisi klubisid.”
http://www.tpl.edu.ee/index.php?1,0,1145908481
Põllu kohta ei tea ma midagi:)
Juhan Kivirähk ka just lohutas, et poliitiliselt määratlemata seltskonna sooks nimetamine on juba ammukestnud protsess. Tänud ka viite eest.