Internet ongi elu

Tuli Rate kinnikeeramise teemadel sõna võtta. Olen varem oma arvamust avaldanud, toona poolirooniliselt ja eks selgi korral tuleb kirjapandut vaadata läbi mahendavate läätsede. Toimetatud versioon siin, algne tekst allpool. Pühapäeva öö. Kõikjal Eestis siravad taevast vastu tähed. Kevadusvine ööbik on endast väljumas. Rate.ee portaali on hetkel kasutamas 13.452 inimest. Viimase 5 minutiga on neist 26…

Viimast korda võimalus oma piletid ära anda – Belgrad 2008

Tulevakevadine jääb vast mõneks sajaks ajaks viimaseks võimaluseks seda kämpi tähelepanuradarile saada. Öine rõõmusms Belgradist sisaldas ka juba kutset järgmiseks kevadeks kohale sõita. Kolm korda elus Eurovisiooni finaali otseülekande saalikohast loobumist (Tallinn, Riia, Helsinki) on pannud mu karmale lõpliku põntsu, mingu siis trummid ka ja tean vähemalt paari inimest, kes igitänus selle palveretke jalge alla…

Telekavabalt

Täna poes nägin seinatäit uusi televiisoreid, kangesti ilusad olid kõik seal reas. Isuäratavalt sirasid sealt vastu. Siis tuli meelde, et mul on juba televiisor täitsa olemas ja igati hea mudel ka. Eelmine oli ka hea, kuid pärast veekahjustust tegid vaprad tudengid temast uuele karmale kohaselt akvaariumi. Paradoksaalselt on akvaariumina kasutusel olev telekas vaatajate meelest väga…

Käepärane vahend kuulmisvaegsetele

Kuidagi on nii juhtunud, et just tänavusel kevadel tuleb pea igal päeval eitavalt vastata mõnele ettepanekule. Sõidavad suunda näitamata küle pealt täie hoga sisse ja soovivad sind näiteks kolmeks kuuks Genfi, kaheks päevaks Bostonisse või pooleks päevaks Stockholmi. Vastanud eitavalt ja seepeale oma tekkinud karmavõlga lappima asunult ei möödu poolt tundigi, kui ettepanija tagasi –…

HEI 1 (6): Vajame mõjukamat innovatsiooni

Alguses olid lool veidi teine pealkiri, veidi teised rõhuasetused ja veidi teised järeldused ka. Toimetamata originaal allpool, “pärisverisoon” loetav aga siit. Innovaatiline vaatamata innovatsioonipoliitikale Tahavaatepeegli kaudu järgmise kurvi taga peituvat ohtu või hoopis kiirendamist võimaldavat sirget ette näha pole võimalik. Tahavaatepeeglist näeme, kuidas teised meist maha jäävad või kuidas konkurentide tuled meile ohtlikult lähenevad. Autokoolis…

Mars attacks – koalitsioonilepingu tagamaid otsimas

Ega ma muidu poleks seda koalitsioonilepingu teemal kirjutamist ette võtnud, kui osapoolte plaanid kaasaelamist ei vääriks. Alustades lõpust – selle lepingu sõlminutele 100 päeva valitsemisrahu anda pole võimalik – tuleb kohe appi minna. Sirbi tarbeks tahakülje humoreskina mõeldud, kuid sotsiaalia sektsioonis tõsiste arvamuslugude seas ilmunud minupoolne arvamus kaheteistmehelise armaada sünnitisest: Nädalavahetusel kirjutas mulle oma elu esimese elektronkirja kultuslik…

Hea, kuid mitte piisav (toimetamata versioon)

Mulle tilkus koalitsioonilepingu mustandit päris mitmel korral postkasti. Dokumenti oli lõikude kaupa eelformateeritud ning muudest arvutitest pärinevaid tekstijuppe sisse pikitud, mõned (ilmselt arutelu all olevad) lõigud oli punaseks värvitud ja osade lõikude tekstiseadetest (rääkimata keelekasutusest) oli ära tunda eri autoreid. Seda üllatavam oli nii toorest ja tervikuks toimetamata teksti näha parafeerituna ja allkirjastatuna mõned päevad…

ECIS aplaus Eestile

Peagise valitsuse koalitsioonileppe punktidest on e-riigi arenduse all olev infosüsteemide arenduse põhimõte tekitanud vähe avalikku vastukaja, küllalt aga kaadritaguste niiditõmbajate huvi, kohati nördimust, kohati ka nõutust. See-selleks, et meil on mingi kildkond avatud lähtekoodi eest kõnelevaid inimesi (nagu neid leidub kõikjal maailma riikides oma normaalses propotsioonis), kuid et valitsusliidu programmi saab sisse allolev tekst –…

Keskenduda oma tugevustele või nõrkustele?

Õpitakse asju, mida ei osata. Pärast õppimist oled oskuse võrra rikkam. Aasta-aasta järel heidad pilgu endale ning vaatad järele – mida ma veel ei oska? Millised on minu nõrkused? Koolitustele saadetakse inimesi selleks, et nad omandaksid uusi teadmisi ning kasvaksid eelkõige nendes valdkondades, milles nad seni nõrgad on. Eelnenud mõttekäik oli hästi selge ja loogiline,…

Eesti infoühiskond muu maailma taustal

Tänavuse Global Information Technology Reporti esitluse järel on mitmes riigis heisatud riigipühade puhul pidulikke lippe – eelkõige põhjamaades. Holland trügis õnnitlemistväärivalt Põhjamaade vahele. Siin esimesed 15 kohta (sulgudes märgin ära vastava riigi kohad möödunud ja ülemöödunud aruannetes) 1. Denmark (3;4) 2. Sweden (8;6) 3. Singapore (2;1) 4. Finland (5;3) 5. Switzerland (9;9) 6. Netherlands (12;16)…

Reklaamid alternatiivmeedias

Alternatiivmeediast kirjutab Wikipedia umbes nagu alternatiivmeditsiinist. See kõlab nii: “Alternative media are defined most broadly as those media practices falling outside the mainstreams of corporate communication.” Mis aga mõnede jaoks peavoolu infokanalitest väljapoole jääv võib teiste jaoks olla eluliselt oluline ning harjumuspärane infokanal.  Peavoolu meedias on tarbija tasapisi harjunud seda täitva reklaamiga ning oskab oma…

Mehed ja võrdõiguslikkus – konkurss

Võrdõiguslikkuse teemade käsitlemisel hakkab silma aktiivne sisering (gender sensitive), neutraalselt soosiv välisring (gender tolerance) ning teemat eimillekski pidav perifeeria (gender ignorance). Soo, kui sotsiaalse konstruktsiooni (gender) teadvustamise nimel oleme harjunud kõnelemas nägema naisi ning ekslikult on teema taandatud bioloogilise soo (sex) kategooriasse. Mõneti on kriitika olnud ka õigustatud ja nüüd peaks senist võrdõiguslikkuse naisperspektiivist vaatamist…

Tasuta eriloeng HÕFFil – oh sa mu verine silmamuna

HÕFF on juba ise nagu väikest viisi hea lugu õuduka tegemiseks. Kevad pole meie väikesesse rahulikku rannalinnakesse veel päris jõudnud ning tasapisi võtavad sealsetes saalides end sisse horrorihuvilised. Pärast festivali saalid suletakse suvitushooaja ootel ning alles juunikuise palavaga avastatakse, et saalitäis festivalikülalisi on unustatud pärast viimast filmi oma kütkestava elamuse kätte surema… Täna kell 18…

KLASS – miks nad naeravad?

Nii Ilmar Raagi ajaveebis kui meedias on tekkinud ootamatult küsimus – miks vaatajad (eelkõige siis noorem kinopublik) Klassi traagiliste kohtade ajal naerma hakkab. Äkki ei jõua mõte kohale? Ehk on filmi tegijad mingi tobeda apsu sisse lasknud, mis kulmineeruva stseeni arengult kogu tähelepanu ära võtab? Jõudis kohale. Ei ole apsu teinud. Istusin eellinastuse ajal seina…

Eellinastus – KLASS

Käisin täna vaatamas Ilmar Raagi filmi Klass eellinastust Tallinna 32. Keskkoolis. Sealsamas koolis võeti üles enamus filmist ning mitmetes plaanides oli vaatajatele palju tuttavaid nägusid. Saal oli pungil täis. Vaevalt, et vaatajad pelgalt “oma kooli tundest” sellele kaasa elasid. Ei usu, et see oli “lugu nende koolist”. Kaasa elati, sest lugu oli hea, rääkis publikuga…

Muutuvad ootused bürootöötajate

Bürootöökonverentsil pidin oma ettekandes vaatlema uuenenud ootuseid bürootöötajatele, eelkõige siis kasvava suhtlustehnoloogia mõjutustest lähtuvalt. Omaaegne Memexi utoopia sekretäre, assistente ja asjaajajaid asendavast elektromehhaanilisest välismälust on tänaseks kustunud. Toona tegeldi tehnilise protsessi automatiseerimisega, praegu pigem tehnilisele protsessile kõrgema lisandväärtuse loomisega. Peatne Director teeb sellest alloleva kokkuvõtte. Londoni Ärikooli õppejõu ja Euroopa ühe kõige kuulsama strateegiaguru Costas…

Möödunud valimiste parim metafoor

Suutsin möödunud valimised üle elada nii, et ühegi partei kampaaniaga eriti pihta ei saanud. Lugesin erakondade valimisprogrammid läbi, arutasin omakeskis/tuttavatega tuutu-luutu meetodil nendes sisalduvate tambovi koefitsentide üle ja e-hääletuse järgselt vaatasin vaid korra ETVs vihuviimast debatti. Täpsemalt isegi vaid selle lõppu ja sedagi vaid silmanurgast. Seal aga hakkas silma üks pilt, mille Marek Strandberg oli…

Skype avas Stockholmis 91 tugijaamaga traadita interneti – loomulikult tasuta

Stockholmi kesklinnas on paar tasuta netiga kaetud laiku ka varem olnud, kuid neid leida on paras kunst. Samas on suletud ligipääsuga võrkusid (enamus tänavatele ulatuvat jalajälge kuulub tugijaamadele, mis mõeldud ettevõtete sisemiseks kasutuseks) pea igal pool. Kui inimesi piisavalt kaua aega veenda, et traadita internet maksab ning palju, siis inimesed usuvadki seda ja hakkavad maksma…

e-hääletamise kasutamiskogemus ja vigade parandus

Olen kuulnud linnalegende tundidepikkusest e-hääletamisest. Kui harvakasutatav PIN2 käepärast (PIN1 tavakohaselt kasutajatel juba pähe kulumas), siis ei tohiks ju suurt üle minuti-paari minna. Enamus ajast kulus valijarakenduse allalaadimisele (sekundit 20, pakuksin) ning PIN2 otsimisele (teine sekundit 20). Kandidaadi, kellele olin juba varasemate valimiste ajal silma teinud ning ta omaks ära valinud oli lihtne üles leida…