Esmaspäeval, 13. jaanuaril lubanud EAKO esitada avalduse kriminaalasja algatamisek eestikeelse muusikaportaali Allstarz vastu. Mittetulundusühendus Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon leiab portaali alalõigus (praeguseks portaali poolt juba eemaldatud) “muusikavideod” aset leidvat räige Autoriõiguse Seaduse rikkumise. Mis seal siis aset leidis? Portaali külastajatel oli võimalus erinevate suuremate rahvsuvaheliste muusikavideote vaatamist võimaldavate serverite poole pöörduda, seejuures ei avanenud brauseris mitte uus aken, vaid soovitud video (suht saasta resolutsiooni ja helikvaliteediga) kuvati soovijani allstarz veebiaknas.
Muusikavideo alamkataloogis oli allstarzi poolt viide portaalile, kust video pärineb. allstarz.ee serveris ega tema omanikfirma mõnedes muudes serverites ei olnud need videod salvestatud ega taasesitamiseks väljas – viidati vaid Internetis avalikult kättesaadavatele allikatele. Midagi analoogset hakkab silma, kui esitada Googles päring “free music video streaming” või vaadata sealset kataloogi “Arts > Music > Music Videos > Streaming”
Tollesama Autoriõiguse Seaduse kohaselt peaks allstarzi loodu kvalifitseeruma “VIII1 peatükk. ANDMEBAASI TEGIJA ÕIGUSED” alla:
” § 75(2). Andmebaasi mõiste
Andmebaas käesoleva peatüki tähenduses on teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi.§ 75(3). Andmebaasi tegija
(1) Andmebaasi tegija on isik, kes on teinud kas laadilt, väärtuselt või suuruselt olulise investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks. “
EAKO väite kohaselt on aga allstarz oma andmebaasi(?) avaliku kättesaadavaks tegemise käigus riivatud teiste autorite õigusi sama seaduse:
“§ 10. Üldsusele suunatud teosed
(1) Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.”
ja
“§ 13. Varalised õigused
(1) Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud.”
vaatevinklist vaadates.
Teisisõnu viljeleb muusikapiraatlusega. Karm hinnang ja ilmselt ei olnud allstarsil piisavalt närvi või viitsimist kriminaalasjaga seotud saada ning ta eemaldas oma portaalist viite muusikavideote striimijatele. Eilses Tehnokrati saates oli Peeter Marveti ja EAKO tegevdirektori Ilmar Härgi vestlust raske rahuliku südamega pealt kuulata. Seaduse omatahtsi tõlgendamise (ilmselt jäägu see ikka kohtute pädevusse) ja tehnoloogiaterminitega vehklemise käigus jäi esile märksõna “üldsusele kättesaadavaks tegemine”. Kas hüperlink veebilehel on ikka kättesaadavaks tegemine? EAKO tõlgenduses kostus see just nii olevat.
Ainsaks lahenduseks, mida oskan hetkel pakkuda, oleks Vabariigi Valitsuse poolt kokku kutsutud autoriõiguse asjatundjate komisjoni esimehel Peeter Sookruusil koheselt kasutada sellesama korralduse täitmiseks antud
õigust:
“6. Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus:
…
3) moodustada töörühmi ja ekspertkomisjone. “
ning kokku kutsuda autoriõiguse asjatundjaid nõustav tehniline ekspertkomisjon. Tulevikus võiks analoogilistel juhtudel protsess välja näha järgmine:
– küsitavuse korral on kodanikul õigus pöörduda valitsuse korraldusega loodud autoriõiguse asjatundjate komisjoni poole nõu saamiseks
– komisjon, tundes juhtudel, kus tema koosseisuline pädevus ei küüni teemat lahti harutama, pöördub loodud tehnilise ekspertkomisjoni poole selgituse saamiseks
– ekspertkomisjon peab aru ja annab oma selgituse
– asjatundjate komisjon annab oma avaliku hinnagu ja nõu
– kui konfliktsed osapooled hinnaguga ei nõustu, on neil loomulik õigus politseisse pöörduda
Selline asjade käik välistaks selle, et soojenduseks asutakse kohe politseile avaldusi kirjutama ja kriminaalasju käivitama. Mine tea, äkki olen ka mina praeguses loos rikkunud tekstis leitud tsitaatide ja hüperlinkide näol seadust läbi kellegi loodud teose/andmebaasi üldsusele kättesaadavaks tegemise?
Miskipärast on nii kujunenud, et autorikaitseorganisatsioonide, nagu EAKO, aga markantseks näiteks on ka ameeriklaste RIAA, põhilisteks relvadeks tunduvad olevat demagoogia, hämamine ja ähvardamine. RIAAl, kelle käsutuses on õige mitu rahapada, veel ka lobitöö ja väidetavalt ka korruptsioon. Huvitav, kas sellepärast, et nimetet asutused ise ka teavad väga hästi, et mitte mingit erilist seaduslikku alust nende sellelaadsel tegevusel ei ole?
Esimese asjana politseile kaebuse esitamise vastu peaks politsei hoopis niisama aktiivselt nagu välismaiseid autoreid kaitstakse hakkama rakendama seda KarS paragrahvi:
§ 319. Valekaebus
(1) Teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Sarnane küsimus taaskord üleval.
Seekord on siis EAKO ohvriks sattunud lehekülg muusika.tv
Arutelu siin http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=380921