E-Estonia uudiskirja tarbeks. MU > Mis teeb Eesti infoühiskonna arenguloo maailma mastaabis eriliseks? [29.08.12 14:21:40] Linnar Viik: Eesti eripära seisneb eelkõige kogu ühiskonda ning eri tegevusvaldkondi katva infoühiskonna väljaarendamise kiiruse ja hinna suhtes – oleme kõige odavama investeeringuga ühe elaniku kohta jõudnud kõige kiiremini kõige katvamate infoühiskonna sisuliste rakendusteni. See on hülmanud nii ligipääsu info-…
Toimetamata versioon, ilmub Postimehes 11. veebruaril 2012 Ma elan Eestis ja mulle meeldib siin. Neli päris aastaaega, inimesed, kes ei tüki liiga lähedale, kuid siiski hoolivad sinu käekäigust, saavad naljast aru ning võtavad asju tõsiselt, kui seda vaja. Väike ja samas avatud. Eesti on aastal 2012 ajakirjandusvabaduses maailmas kolmandal kohal, internetivabaduses maailmas esikohal, oma IT…
Mida sellises varahommikuses viieminutilises formaadis ikka tõdeda jõuab. Kui, siis ehk markeerida järgmist: ühiskonna asjades kaasa rääkimise barjäär on madalam, kui kunagi varem. seda on võimaldanud vaba ligipääs informatsioonile, info edastamise vabadus ning eneseväljenduse vabadus. aastaks 2008 on Internet kujunenud maailmas laiemalt ning ka Eestis peamiseks kodanikuaktiivsust ja kaasamõtlemist kandvaks keskkonnaks. Kõrtsis, kirikus, kodus, raadios,…
Frans Johansson on järgmisel nädalal Eestis, Sampo Liidrite Foorumil rääkimas olulisest innovatsiooni sisendist ja uuenduste juhtimise võtteist, mille analoogid lähevad tema Medicide perekonna aegadesse. Võimalik, et ka varasemasse, kuid intuitiivset, kultuuride ja valdkondade piire ületav arendustegevus on nn. teaduslik-lineaarse innovatsiooni pespektiivist vaadatuna kui posimise kasutamine neurokirurgia asemel. Medici Effect ilmub ka eesti keeles, inglise keeles…
Esmalt ei saanud ma aru, mis juhtunud on. Otsitakse sambale uusi, meie oigea-ja-vasembataaruvale tantsuliikumisele uusi samme? Siis jõudis kohale, et tegu pole mitte sambatantsu taasavastamise vaid minu lapsepõlve kelgumäe käkkimisega. Isiklikud huvid ning kelgumäemälestused kõrvale jättes olen ma sammasriituseid pidanud reliktiks, millekski sajanditetahakuuluvaiks nähtuseiks. Oli selline pompöösne komme kord ja püüame siis seda mõista. Kui…
KUKU raadio 2008 + 10 nädalasse olen pidanud paar sisendit andma. Infoühiskond 2018, raadiointervjuu tarbveks kribatud kiirmõtted Eeldusel, et Eesti on ka kümne aasta pärast avatud ifoühiskonna osa pole mõtet pikalt vaadata siinseid kohalikke infoühiskonna eripärasid vaid keskenduda sellele, mis leiab aset globalselt ning arvestada, et tõenäoliselt leiab enamus mujal maailmas toimuvat aset ka siin.…
Ilmunud ükspäev nädalalehes Eesti Ekspress kuulutus, kus kutsuti inimesi Riiga filmi “Magnus” vaatama ning Reval Hotel Latvijas soodsalt ööbima. Juhtumisi sattus silma, et kuulutusel oli Revalhotelsi ametliku veebilehe aadressi http://www.revalhotels.com asemel peaaegu samasugune, kuid ainsuses olev ja .lv lõpuga veebiaadress. Sellelt aadressilt pääses edasi kenasti hotelli tutvustava ja broneerimist võimaldava veebileheni, mida peab igati respektaabel…
Mikko Hyppöse avalik loeng küberkuritegevusest. Education tema kontekstis kui valmistoodete müügile keskenduv institutsioon.
Robotexi tänavune ülesanne polnud kergete killast: Robotid võistlevad kombineeritud alal, milleks on takistusriba läbimine ja köieronimine. Robot peab: 1. startima oma algpositsioonilt; 2. leidma üles köie otsa; 3. ronima mööda köit üles 2.45 meetri kõrgusel oleva tähiseni; 4. seisma tähisega E puutes olles vähemalt 5 sekundit. Tänane hommik laboris, kohe hakatakse roboteid kastidesse pakkima. Häälestamine…
Täna lahvatas käima mängukonsooli Xbox360 päästjaks peetava first person shooter mängu Halo 3 müük. Game rating – Mature (kuigi enim mängijaid saab leiduma ilmselt vanuserühmas 7-14) , Mild Language (lihtsalt dialoogidega selles mängus ei liialdata), Violence (millised on Teie fantaasia senised piirid seoses vägivallaga?), Blood and Gore (sellega ei koonerdata). Kui meil vigisetakse selle üle,…
Meie piirkonnas tehakse infoühiskonna arenduses niigi tihedat koostööd, kuid omakandi tegemistest õppimist palju ette ei tule. Baltic Challenge annab oma auhinnad tänavu üle Tallinnas ja mida paremat võiks me oma ääretus suremeelsuses teha, kui tunnustada mõne muu riigi infoühsikonna algatusi :))) See ei tähenda, et tänase peva ja homse joksul ei võiks mõnda meie algatust…
Javapõhine desktop sharing nüüd Skype extrana. Katsetatud – töötas mis mühinal ja nagu lubatud – free forever :)
Laupäeval popsas muude aiatööde vahele R poolt postkasti kiri. Viitas kellegi professor Darrell M. Westi poolt vastavaldatud ambitsioonika pealkirjaga uuringule “Global E-Government, 2007“. Polnud varem ette juhtunud sellist, kuigi väidetavalt juba seitsmes selletaoline uuring. Nunii, põnev värk, et milline siis metoodika? Tuleb välja, et metoodikaks on “assessment” ehk siis hindamine ning “analyze” ehk siis analüüs.…
Sügishooajal vaja pidada loenguid. Auditooriumis viibimata. Reaalajas – seega 20. sajandil videolinti loetud loenguid ei sobi. Tagasiside peaks ka olemas olema, vähemalt heli võiks auditoorimist kuulda. Võimalusel oleks hea, kui loengust tekiks ka salvestis, mida hiljem saaks vaadata. Edastada tuleks õppejõu häält, reaalaja videopilti, lisaks ka õppejõu arvutist taustamaterjale. Ning see kõik peaks olema tasuta.…
Mitte versiooniuuendusele ei viita see pealkiri vaid sellele, et 29. augustil 2003 oli Skypel veel 0 kasutajat. Järgmisest päevast hakkas maailm muutuma. Lihtne, kui Harju Loogilist tsiteerida.
Suvine ajakiri HEI on veebis väljas ning siinkohal ka toimetamata versioon minu loost, mis keerutab kasvu allikate teemadel. Allpool viidatud väikelinnas tegutseva tennisevarustust müüva kaupmehe poole on mul jälle asja, sest temalt viimatiostetud reketi raami löödi 10 minutilise “kuule lase ma proovin, kas on hea reket ka” laenu käigus mõra sisse. Õnnetu juhus, kuid mul…
Tase tänavu üllatavalt hea ja töö komisjonis lust. Tööd väljas ka netis ning hiljem meie raamatukogus.
Alguses olid lool veidi teine pealkiri, veidi teised rõhuasetused ja veidi teised järeldused ka. Toimetamata originaal allpool, “pärisverisoon” loetav aga siit. Innovaatiline vaatamata innovatsioonipoliitikale Tahavaatepeegli kaudu järgmise kurvi taga peituvat ohtu või hoopis kiirendamist võimaldavat sirget ette näha pole võimalik. Tahavaatepeeglist näeme, kuidas teised meist maha jäävad või kuidas konkurentide tuled meile ohtlikult lähenevad. Autokoolis…